Terviseameti kava kärpida Eesti kiirabibrigaade tekitab erialaliitudes pahameelt

Tervisekassa ja terviseamet kavandavad 2028. aastaks kiirabivõrgu reformi, millega soovitakse minna üle kaheliikmelistele brigaadidele. Plaan on pälvinud teravat kriitikat kiirabisektori esindajatelt, kes viitavad puudulikule kaasamisele ja riskidele patsiendiohutuses.

Tervisekassa ja terviseamet on välja käinud kava muuta 2028. aastaks Eesti kiirabivõrgu ülesehitust. Muudatuste eesmärk on optimeerida kulusid, vähendades öiseid valvekoosseise ja minnes kolmeliikmelistelt meeskondadelt üle kaheliikmelistele brigaadidele. Ametkondade hinnangul võimaldaks selline ümberkorraldus säästa aastas ligikaudu kümme miljonit eurot.

Erialaliidud ja kiirabiteenuse osutajad on plaani suhtes väljendanud tugevat nördimust. Lauri Kõrgvee, kes juhib Tartu kiirabi, on märkinud, et kuigi süsteemi uuendamine on vältimatu, ei ole valdkonna praktilist kogemust omavaid eksperte otsustusprotsessis piisavalt kaasatud.

Praktikas tekib küsimus, kuidas tulla toime olukordades, kus on vaja füüsilist jõudu, näiteks raskekaalulise patsiendi elustamisel või kiirabiautosse tõstmisel. Kahe inimese ressursist võib sellistes kriitilistes situatsioonides jääda väheks, mis seab ohtu nii abivajaja kui ka meeskonnaliikmed ise.

Kiirabiteenus pole valdkond, kus saaks kulusid kärpida sarnaselt büroo- või haldustööga. Iga muudatus tervishoius peab esmajoones põhinema teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse analüüsil, mitte ainult finantsarvutustel.