Terviseamet hoiatab: tuulerõugepeod võivad põhjustada hilisemas eas terviseprobleeme

Terviseamet soovitab vanematel vältida laste teadlikku nakatamist tuulerõugetega ja eelistada selle asemel vaktsineerimist. Kuigi tuulerõuged võivad tunduda kerge haigusena, võib viirus kehas uinuda ja hilisemas eas tõsist tervisehäda põhjustada.

Eestis levib endiselt ohtlik praktika, kus vanemad korraldavad nn tuulerõugepidusid, et lapsed viiruse võimalikult varakult läbi põeksid. Terviseamet rõhutab, et selline teadlik nakatamine on tervisele ohtlik, ning kutsub lapsevanemaid üles eelistama ohutumat teed ehk vaktsineerimist.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova selgitas, et tuulerõugete viirus ei kao pärast läbipõdemist kuhugi. Viirus jääb organismi varjusurma ja võib uuesti aktiveeruda aastakümneid hiljem, kui inimese immuunsüsteem on näiteks vanaduse, kroonilise haiguse või onkoloogilise diagnoosi tõttu nõrgenenud. Sellisel juhul võib tekkida vöötohatis, mis on tunduvalt raskem ja valusam haigus kui algsed tuulerõuged.

Vaktsineerimine on tõhus kaitse

Eestis on kättesaadav tõhus vaktsiin, mida amet soovitab lastele alates esimesest eluaastast. Täieliku kaitse saavutamiseks tuleb teha kaks doosi, mille vahele peab jääma 4-12 nädalat. Filippova kinnitusel on vaktsiini efektiivsus üle 95 protsendi ja lapsed taluvad seda tavaliselt hästi.

Praegu ei kuulu tuulerõugete vastane vaktsiin veel riiklikusse immuniseerimiskavasse, mistõttu tuleb lapsevanematel selle eest ise tasuda. Vaktsineerida saab perearstikeskustes ja haiglate vaktsineerimiskabinettides, samuti saab vaktsiini osta apteegist. Terviseamet soovitab lapsi vaktsineerida enne lasteaeda minekut, vanuses 1-2 eluaastat.

Tüsistused ohustavad täiskasvanuid

Tuulerõuged ei ole alati kerge kuluga haigus. Igal aastal registreeritakse Eestis 3000-5000 haigusjuhtu. Eriti ohtlik on haigus täiskasvanutele, kellel võib see põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks kopsupõletikku või neuroloogilisi probleeme. Kui inimene on puutunud kokku haigega, võib vaktsineerimine olla tõhus veel esimese 72 tunni jooksul pärast kokkupuudet.

Erandiks on rasedad naised, kellele elusvaktsiin on vastunäidustatud. Nende puhul tuleb haigega kokkupuute korral pöörduda infektsionisti poole, et manustada vajadusel valmisantikehasid ehk immunoglobuliini.