Tervise- ja tööminister Riina Sikkut: kodus kukkujate abistamine Eestis vajab süsteemset lahendust

Politsei plaan lõpetada alates 1. septembrist kodus kukkunud inimeste aitamine ei tohi automaatselt tähendada kiirabi koormuse kasvu. Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul peavad probleemiga tegelema kohalikud omavalitsused, pakkudes püsivat abi, mitte piirdudes kiirabibrigaadide saatmisega.

Sotsiaalminister Karmen Joller on seisukohal, et politsei kavandatav loobumine kodus kukkunud inimeste abistamisest alates 1. septembrist ei tohi tähendada vastutuse automaatset ümbertõstmist kiirabile. Ministri sõnul vajab kukkumiste probleem Eestis terviklikku lähenemist, kus abivajaja saab kohase abi, ilma et kiirabibrigaadid oleksid hõivatud olukordades, mis otsest meditsiinilist sekkumist ei vaja.

Väljakutsete koormus ja statistika

Statistilised andmed näitavad, et kodused kukkumised moodustavad politsei ja kiirabi töökoormuses märgatava osa, kuid meditsiinilist abi vajab neist vaid väike osa. Eestis registreeriti 2025. aastal kokku 898 kukkumisjuhtumit. Politsei reageeris neist 454 korral iseseisvalt, samas kui kiirabi saadeti appi vaid 63 korral ehk seitsmel protsendil juhtudest.

Joller rõhutas, et kiirabi peab olema kättesaadav eluohtlikes olukordades, nagu infarkti või insuldi korral, mitte aga lihtsalt inimeste püsti aitamiseks. Kui kiirabibrigaadid on hõivatud kukkumistega, jäävad teised abivajajad ootama, mis võib otseselt mõjutada nende tervist.

Omavalitsuste kaasamine ja kulud

Probleemi tuumaks on korduvad kukkumised, mis viitavad abivajaja suutmatusele iseseisvalt toime tulla. Andmed näitavad, et 39 protsenti kõigist teadetest laekus korduvatelt aadressidelt: 120 kodu teatas kukkumisest aasta jooksul keskmiselt kolm korda. Siinkohal peaksid ministri hinnangul sekkuma kohalikud omavalitsused, kes saavad pakkuda koduteenust, häirenuppu või kodu kohandamist, selle asemel et piirduda politsei või kiirabi väljakutsumisega.

Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt ei ole riigil mõistlik luua eraldiseisvat üle-eestilist ööpäevaringset sotsiaalset kiirabi. Sellise süsteemi loomine läheks maksma hinnanguliselt 37,3 miljonit eurot aastas.