Tervise Arengu Instituudi uuring: 71 protsendil Eesti elanikest on ebapiisav terviseteadlikkus

Tervise Arengu Instituudi värske analüüs näitab, et valdav osa Eesti täiskasvanutest jääb hätta tervisealase info mõistmisega. Uuringu kohaselt on 71 protsendil elanikest terviseteadlikkus ebapiisav, olles eriti madal digikeskkondades ja vaimse tervise teemadel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske uuring paljastab, et enamik Eesti täiskasvanutest jääb hätta terviseinfo mõistmise ja kasutamisega. Uuringu kohaselt on 71 protsendil Eesti täiskasvanud elanikkonnast ebapiisav terviseteadlikkus, mis takistab neil teha teadlikke valikuid oma tervise hoidmisel.

Terviseteadlikkus hõlmab oskust terviseinfot leida, selle usaldusväärsust hinnata ja teadmisi praktiliselt rakendada. TAI andmetel jagunesid tulemused nii, et 19 protsendil vastajatest oli terviseteadlikkus puudulik ning 52 protsendil vähene. Vaid 7 protsenti suutis näidata suurepärast taset, mis oli kõige sagedasem 18-29-aastaste seas.

Ebapiisav terviseteadlikkus on otseselt seotud inimeste sotsiaalmajandusliku staatusega. Inimesed, kes hindasid oma majanduslikku toimetulekut keeruliseks, näitasid oluliselt kehvemaid tulemusi: nende seas oli ebapiisava terviseteadlikkusega 82 protsenti vastajatest. Sarnane trend ilmnes ka nende puhul, kes hindasid oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks.

Digioskused ja vaimne tervis

Digitaalne kirjaoskus on muutunud vältimatuks, kuid uuring toob esile märkimisväärsed raskused just selles vallas. 80 protsenti vastajatest hindas oma digitaalset terviseteadlikkust ebapiisavaks. Vanuse kasvades see näitaja tõusis: 70-aastaste ja vanemate hulgas oli hätta jääjate osakaal 94 protsenti. Kõige suuremaid väljakutseid tekitas vastajatele vaimse tervisega seotud info kasutamine, kus ebapiisav terviseteadlikkus ulatus 85 protsendini.

Metoodika ja tulevik

TAI riskikäitumise uuringute osakonna juhataja ja vanemteadur rõhutas, et terviseteadlikkus peab olema süsteemselt toetatud. «Terviseteadlikkus on otseselt seotud inimeste tervise ja tervisekäitumisega. Ebapiisav terviseteadlikkus näitab, et paljud inimesed vajavad rohkem tuge nii terviseinfo leidmisel, mõtestamisel kui ka digikeskkondades ja tervishoiusüsteemis orienteerumisel,» sõnas teadur.

Uuring viidi läbi 2025. aasta oktoobrist 2026. aasta veebruarini ning selles osales 2442 inimest. Tegemist on osaga rahvusvahelisest projektist „Health Literacy Survey 2024-2026“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.