Terje Kivisaar: lapse õigus identiteedile peab lapsendamisel kaaluma üles mugavuse

Lapsekeskse pereõiguse eestkõneleja Terje Kivisaar rõhutab, et lapsendamise protsessis ei tohi riik oodata bioloogilise isa passiivset ilmutamist, vaid peab tegema aktiivseid pingutusi isaduse tuvastamiseks. Tema sõnul on lapse õigus teada oma päritolu kaitstud Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Lapsekeskse pereõiguse eestkõneleja Terje Kivisaar leiab, et Eesti riik peab lapsendamismenetlustes muutma oma suhtumist isaduse tuvastamisse. Ta kommenteeris hiljuti jurist Viktor Turkini tõstatatud diskussiooni bioloogilise tõe ja õiguskindluse tasakaalu üle, märkides, et praegune lähenemine vajab lapse õigustest lähtuvat korrigeerimist.

Kivisaare hinnangul ei ole lapsendamise puhul piisav, kui ametkonnad ootavad passiivselt bioloogilise isa ülesleidmist või tema iseilmutamist. Tema sõnul peaks riigiasutustel olema kohustus aktiivselt otsida ja kaasata bioloogilisi isasid juba enne lapsendamisprotsessi lõpuleviimist. See on vajalik eelkõige lapse parimate huvide ning tema põhiõiguste tagamiseks.

Identiteediõigus on fundamentaalne

Lapse õigus identiteedile, oma päritolule ning teadmisele bioloogiliste vanemate kohta ei ole pelgalt moraalne küsimus, vaid see kuulub Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 kaitsealasse. Kivisaar juhib tähelepanu, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud lapse õigust teada oma juuri.

"Lapse parimad huvid ei tähenda üksnes seda, et tema elukorraldus oleks stabiilne," rõhutab Kivisaar. "Sama oluline on lapse õigus oma identiteedile, päritolule ning teadmisele, kes on tema bioloogilised vanemad." Tema hinnangul peab Eesti õigussüsteem selle õigusega arvestama ning vältima olukordi, kus administratiivne mugavus või kiirustamine lapsendamisel jätab lapse ilma võimalusest oma bioloogiliste vanematega suhestuda.