Teoloog: Pühtitsa klooster ja kirik võiksid Konstantinoopoli all oma traditsioone jätkata

Teoloog Priit Rohtmets leiab, et Eesti Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa kloostri üleminek Konstantinoopoli patriarhaadi alla on võimalik, säilitades samas senised traditsioonid. Probleemiks on aastakümneid juurutatud vastuseis, mis on tekitanud väärarusaama, nagu oleks õigeusk võimalik vaid Moskva patriarhaadi rüpes.

Kas Eesti Õigeusu Kirik ja Kuremäel asuv Pühtitsa klooster suudaksid vahetada jurisdiktsiooni Konstantinoopoli patriarhaadi alla, säilitades seejuures oma praeguse kloostrielu, traditsioonid ja liturgilise praktika? Teoloog ja professor Priit Rohtmets kinnitab, et selline samm on teostatav.

Rohtmets toob näiteks Eestis juba tegutseva Apostliku Õigeusu Kiriku, mille ridades tegutseb mitmeid venekeelseid kogudusi. Need kogudused järgivad jätkuvalt vene traditsioone, sealhulgas vana kalendrit. Samuti on Apostliku Õigeusu Kiriku koosseisus ukrainakeelsed kogudused, kellel on oma preestrid ja võimalus pidada jumalateenistusi emakeeles.

Ideoloogiline vastasseis takistuseks

Professor Rohtmetsa sõnul on peamine takistus pigem vaimne ja ideoloogiline kui administratiivne. Aastakümnete vältel on koguduseliikmete seas kultiveeritud narratiivi, justkui poleks Apostlik Õigeusu Kirik tõeline kirik ning õigeusku saaks järgida üksnes Moskva patriarhaadi koosseisus.

Õigeusu kirikute olemus seisneb nende omavahelises armulauaosaduses. Ülemaailmne õigeusk toimib kui kirikute perekond, kus näiteks Rumeenia Õigeusu Kiriku liige võib osaleda armulaual Bulgaaria kirikus. See on märk ühtsest õigeusust.

Vene kiriku isolatsioon

Praeguses geopoliitilises olukorras on Vene Õigeusu Kirik sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni. Rohtmets märgib, et Ukraina sõja kontekstis on Vene kirik põletanud sillad paljude teiste õigeusu kirikutega. Valdav osa maailma õigeusu kirikutest ei aktsepteeri positsioone, mida Vene kirik on sõja ajal väljendanud, kuna need esindavad imperialistlikku mõtlemist, mitte teoloogilisi põhimõtteid.