Telia andmetel on küberrünnakute ja botneti-ohtude hulk Eestis muutunud

Telekommunikatsiooniettevõte Telia blokeeris kolmandas kvartalis üle 227 miljoni küberohu, kusjuures botnetidega seotud rünnakud kasvasid kvartaliga enam kui kuus korda. Eksperdid seostavad hüppelist kasvu vananenud seadmete ja tehisintellekti tööriistade kättesaadavusega ründajatele.

Telia küberkaitseüksuse statistika kohaselt on ettevõtte Turvaneti teenus blokeerinud selle aasta kolmandas kvartalis rekordarvu ohte, ulatudes kokku üle 227 miljoni juhtumini. Aasta esimese üheksa kuuga on peatatud küberrünnakute koguarv ületanud 768 miljoni piiri.

Eriti märkimisväärne on botnetidega seotud ohtude kasv. Kui esimeses kvartalis fikseeriti 3,2 miljonit ja teises 5,4 miljonit sellist rünnakut, siis kolmandas kvartalis hüppas see näitaja 32,6 miljonini. See tähendab enam kui kuuekordset tõusu võrreldes eelmise kvartaliga ning ligi kümnekordset kasvu aasta algusest.

Ründajate lihtsustunud tööriistad

Botnet ehk zombivõrk on grupp pahavaraga nakatatud seadmeid, olgu nendeks arvutid, ruuterid, valvekaamerad või nutitelerid, mida kurjategijad saavad kaugjuhtimise teel kontrollida. Sellist võrgustikku kasutatakse sageli hajutatud teenusetõkestusrünnete (DDoS) korraldamiseks, spämmkirjade saatmiseks või paroolide õngitsemiseks.

Telia küberjulgeoleku arhitekt Holger Rünkaru märgib, et üheks peamiseks põhjuseks on endiselt ajakohastamata tarkvara kasutamine ettevõtete võrkudes. „Kui varem vajas botneti loomine märkimisväärseid programmeerimisoskusi, siis suurte keelemudelite abil saab vajaliku pahavara luua ja seadistada ka vähese kogemusega ründaja,“ selgitas Rünkaru. Tema sõnul on ründajate tööriistakast täienenud tehisintellektiga, mis võimaldab haavatavusi kiiremini tuvastada ja ründeid automatiseerida.

Sihikul erinevad majandussektorid

Lisaks botnetidele kasvas ka üldine küberohtude maht. Õngitsusrünnakute ja pahavaraga seotud tegevuste arv kasvas 19% võrreldes teise kvartaliga, ulatudes 85,5 miljoni blokeeringuni. Samuti tõrjuti üle 28 000 viiruserünnaku.

Statistika näitab, et rünnakud on intensiivistunud eelkõige teatud sektorites. Statistika kohaselt kasvasid ohud tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes võrreldes teise kvartaliga ligi 2,5 korda, haridussektoris aga kahekordistusid. Lisaks on küberrünnakute sihtmärgiks olnud hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvarasektor ning toiduteenindus.