Telefonipettused tõid Eestis ühe ööpäevaga kahju 82 500 eurot

Politsei registreeris viimase ööpäeva jooksul 36 telefoni- ja internetipettuse avaldust. Kahel juhul ulatus kogukahju 82 500 euroni, 73-aastane mees kaotas ligi 80 000 eurot pärast seda, kui ta usaldas Swedbanki ja politsei nimel helistanud pettureid.

Eesti politsei registreeris viimase ööpäeva jooksul 36 avaldust telefoni- ja internetipettuste kohta. Kahel konkreetsel juhul oli kahju kokku 82 500 eurot.

Swedbanki nimel helistasid petturid

Kõige suurema kahjuga lõppes lugu 73-aastase mehega, kellele helistati Swedbanki ja politsei nimel. Kõne käigus veeneti teda andma oma pangakaardid üle, kahju on ligi 80 000 eurot.

14. juulil avati kriminaalasi seoses 68-aastase Paide naisega. Talle helistati WhatsAppi kaudu ja väideti, et tema nimelt on saadetud pettuskirju erinevatele inimestele. Seejärel helistasid petturid naisele uuesti, seekord justkui pangast ja politseist, ning teatasid, et tema kontodelt on suured summad juba üle kantud. Naine andis külastajatele ligipääsu oma arvutile ja pangakontodele ning hiljem tuli tema koju ka tundmatu mees, kellele ta oma pangakaardid üle andis. Kahju suurus selgitatakse.

15. juulil sattus samasse lõksu 68-aastane naine Järvamaalt. Ka talle helistati WhatsAppi teel, süüdistades teda pettuskirjade saatmises. Sellele järgnesid väidetavad kõned pangast ja politseist, mille käigus petturid said ligipääsu tema pangakontole. Mõni päev hiljem ilmus tema ukse taha võõras mees, kellele naine pangakaardid andis. Kahju on täpsustamisel.

Politsei hoiatab: PIN-koodi ei küsi keegi

Politsei rõhutab, et riigiasutused ega pangad ei küsi kunagi inimestelt PIN-koode. Samuti ei tule võõrastele avaldada koduaadressi, teha nende palvel finantstehinguid ega anda neile üle raha ega kaarte.

Pettustest, koos ekraanipiltide ja kõnesalvestistega, saab politseile teada anda aadressil kelmused@politsei.ee.