Tehnoloogiafirma Nebius rajab Tallinna oma uue andmekeskuse

Tehisintellekti taristuettevõte Nebius kavandab Tallinnasse andmekeskust, mille esimesed 22 megavatti jõuavad võrku 2026. aasta lõpuks. Ettevõte lükkab tagasi spekulatsioonid seostest Venemaaga ning rõhutab oma Nasdaqis noteeritud staatust ja läbipaistvust.

Tallinnas asub peagi tööle uus tehisintellekti (AI) taristu, kui ettevõte Nebius oma esimese 22-megavatise võimsusega andmekeskuse seal käivitab. Rajatis on kavandatud aasta lõpuks ning tähistab tehnoloogiafirma esimest suuremat sammu Eesti turul.

Fookus tehisintellekti teenindamisel

Erinevalt traditsioonilistest andmesalvestuskeskustest on Nebiuse Tallinnasse planeeritav taristu loodud spetsiaalselt AI-mudelite treenimiseks ja nende töökoormuste haldamiseks. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Tom Blackwell rõhutab, et tegu pole lihtsalt serverite rendiga, vaid fundamentaalselt uue pilvearhitektuuriga, mis peab rahuldama nii rahvusvaheliste suurkorporatsioonide kui ka kiiresti kasvavate idufirmade nõudlust.

Nebius, mis asub peakorteriga Amsterdamis ja on noteeritud Nasdaqi börsil, näeb Eestit strateegilise punktina oma Euroopa laienemises. Blackwelli sõnul mängisid valikus suurt rolli riigi tehnoloogiline ökosüsteem ja elektri kättesaadavus. Kuigi investeeringute täpseid summasid ettevõte ei avalda, viitavad plaanid miljarditesse eurodesse ulatuvale kapitalimahutusele, kui rajatised saavutavad täisvõimsuse.

Seosed minevikuga ja julgeolekuküsimused

Avalikkuses on küsimusi tekitanud Nebiuse väidetavad varasemad sidemed Vene tehnoloogiahiiu Yandexiga. Blackwell tõrjub need väited, kinnitades, et tegu on täiesti iseseisva ettevõttega, millel puudub igasugune tegevus Venemaal. Ta märgib, et ettevõte on üks enim auditeeritud tehnoloogiafirmasid maailmas, viidates börsil noteerimisega kaasnevale läbipaistvusele ning partnerlusele selliste tehnoloogiagigantidega nagu Nvidia, Microsoft ja Meta.

Elektrivarustuse osas plaanib ettevõte rakendada lahendusi, mis ei koormaks kohalikku võrku negatiivselt. Sarnaseid meetodeid on nad testinud Soomes, kus andmekeskuse toodetud soojusenergia suunatakse kaugküttesse. Eesmärk on tagada säästlik ja stabiilne toimimine, pakkudes samal ajal Eesti idufirmadele vajalikku andmetöötlusvõimsust, mida globaalsel turul napib.