Tehisintellekti treenimine ja autoriõigused: USA kohtute ebakindel lahenduskäik

Ameerika Ühendriikide kohtud maadlevad küsimusega, kas tehisintellekti mudelite treenimine avaldatud teoste põhjal rikub autoriõigusi. Kohtupraktika on hetkel vastandlik, eristades intellektuaalomandi tarbimist ja otsest kopeerimist.

Ameerika Ühendriikide kohtusaalides lahenevad hetkel fundamentaalsed vaidlused tehisintellekti treenimise seaduslikkuse üle. Küsimus, kas ChatGPT ja teiste vestlusrobotite treenimine autorikaitse all olevate teostega on lubatav, on tekitanud vastandlikke lahendeid, mis määravad tehnoloogiasektori tuleviku.

Anthropicu pretsedent ja lugemise analoogia

Kohtunik William Alsup tegi hiljuti olulise otsuse, määrates ettevõttele Anthropic 1,5 miljardi dollari suuruse hüvitise. See summa ei olnud siiski määratud tehisintellekti treenimise eest, vaid piraatandmebaasidest ebaseaduslikult hangitud raamatute tõttu. Alsup võrdles oma otsuses tehisintellekti keelemudelite õppeprotsessi inimese kirjanduse lugemisega. Ta leidis, et mudelite eesmärk ei ole teoseid kopeerida ega asendada, vaid neist õppida, luues midagi uut.

Intellektuaalomandi ja tehnoloogiaõiguse ekspert Cathy Gellis peab seda otsust tehisintellekti arendajatele soodsaks. "Copyright law hinges on copying, but it doesn’t hinge on using the work or experiencing the work, consuming the work, reading the work," kommenteeris Gellis. Ta viitas, et 1,5 miljardi dollari suurune trahv võib tunduda suur, kuid ettevõttele, mille käibeprognoos aastaks 2028 küündib 200 miljardi dollarini, on see pigem hallatav kulu.

Konkurents kui määrav tegur

Süsteem, mille alusel kohtud hindavad tehisintellekti tegevust, toetub sageli "õiglase kasutuse" (fair use) kontseptsioonile. See põhimõte lubab autoriõigusega kaitstud materjali kasutada ilma eriloata, kui see on vajalik kriitikaks, hariduseks või muuks transformatiivseks eesmärgiks. Intellektuaalomandi praktika asutaja ja jurist Jason Henderson selgitab, et kohtute arusaam selles küsimuses on killustunud.

Kohtud on viimasel ajal hakanud eristama treenimist, mis loob konkureeriva toote, ja treenimist, mis seda ei tee. Näiteks kohtunik Stephanos Bibas otsustas Thomson Reutersi ja Ross Intelligence’i vahelises kohtuasjas, et kui tehisintellekt treenitakse konkureeriva platvormi loomiseks, ei ole see õiglane kasutus. "Ross’s use is not transformative because it does not have a ‘further purpose or different character’ than Thomson Reuters’s," märkis Bibas.

Seadused aastast 1976

Suurimaks väljakutseks on asjaolu, et kehtiv autoriõiguse seadus pärineb aastast 1976. Kohtunikud peavad tõlgendama pool sajandit vanu juhiseid tehnoloogia kontekstis, millele need polnud mõeldud. Lisaks treenimisele tekitab ebakindlust ka AI-ga genereeritud sisu autoriõigus. Kohtuasjas Thaler v. Perlmutter leiti, et sada protsenti tehisintellektiga loodud teos ei ole autoriõigusega kaitstav. See sunnib õigussüsteemi uuesti hindama, kus lõpeb inimese panus ja algab algoritmi töö.