Tehisintellekti pealetung muudab Eesti tööturgu: Telia koondab, eksperdid hoiatavad

Telekommunikatsiooniettevõte Telia koondab ligikaudu sada töötajat, põhjendades muudatusi vajadusega kulusid optimeerida ja tehisintellekti (AI) potentsiaaliga rutiinseid ülesandeid asendada. Eksperdid nendivad, et ehkki tehnoloogia suurendab tootlikkust, on järgmise kümnendi tööturu arengud suuresti ettearvamatud.

Eestis on tehisintellekti mõju tööturule muutunud järjest käegakatsutavamaks, mille üheks viimaseks näiteks on telekommunikatsiooniettevõte Telia otsus koondada ligikaudu sada töötajat. Ettevõtte eesmärk on asendada rutiinseid tööülesandeid tehisintellekti lahendustega, mis suudavad varasema inimtööjõu nõudnud protsesse kiirendada ja ettevõtte tegevuskulusid vähendada.

Andre Visse, Telia tegevjuht, selgitas, et personalimuudatused on vajalikud kulude kontrolli all hoidmiseks, eriti olukorras, kus tehnoloogiliste seadmete hinnad on kriisi ja mikrokiipide nappuse tõttu tõusnud. Visse rõhutas siiski, et tehisintellekti kasutuselevõtt ei tähenda automaatselt kõigi ametikohtade kadumist, vaid sageli pigem töötajate suunamist keerukamate ülesannete juurde, mis nõuavad uusi oskusi.

Tootlikkuse kasv kui võimalus

Tehnoloogia kasutuselevõtule vaadatakse sektori sees kui loomulikule evolutsioonile. Joosep Põllumäe, kes juhib Elisa meelelahutusteenuste valdkonda, märkis, et tehisintellekt on lihtsalt uus tööriist, mis aitab juba aastakümneid kasutusel olnud efektiivsusmeetodeid veelgi võimendada. «See on uus tööriist meie tööriistade komplektis,» lisas Põllumäe.

IT-ettevõtja Anton Keks näeb aga tehisintellektis võimalust Eesti konkurentsivõime kasvuks. Tema sõnul lubab uus tehnoloogia väiksematel, 5-10-liikmelistel meeskondadel teha tööd, milleks varem kulus 20 spetsialisti. «See tähendab, et Eestil on rohkem võimalusi luua midagi suurt ja olulist maailmatasemel,» prognoosis Keks.

Ohud noortele ja spetsialiseerumine

Hoolimata tootlikkuse kasvust viitavad uurijad, et tehisintellekt võib esimesena tabada just algtaseme spetsialiste ja praktikante, kelle senised ülesanded on automatiseerimiseks kõige lihtsamad. See tekitab küsimusi tööturu järelkasvu tagamise osas, eriti kui tööandjad eelistavad üha enam tehnoloogilist lahendust vähese kogemusega inimesele.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlane ja ETUI tegevjuht Johanna Vallistu rõhutas, et järgmise viie kuni kümne aasta tööturu stsenaariume on äärmiselt raske prognoosida. Vallistu sõnul on tehnoloogiline üleminek niivõrd kiire, et ühiskond peab hakkama tõsiselt mõtlema uutele sotsiaalkaitse mehhanismidele, kuna vanad mudelid ei pruugi enam toimida. «Me näeme muutusi väga erinevates valdkondades, kusjuures mõnda neist me veel ei oska ei selgitada ega modelleerida,» nentis Vallistu.