Tehisintellekti mõju teadusele: Paides arutleti akadeemiliste hindamismudelite tuleviku üle

Tehisintellekti levik teadustöös sunnib ülikoolide hindamiskriteeriume ja uurijate tööharjumusi fundamentaalselt muutma. Paides toimunud Arvamusfestivalil hoiatasid eksperdid, et masinloodud tekstide tulv võib ohustada teaduspublikatsioonide usaldusväärsust.

Paides toimunud Arvamusfestivalil tõstatasid teadlased küsimuse, kas praegused akadeemilised hindamissüsteemid suudavad tehisintellekti ajastul veel adekvaatseid tulemusi peegeldada. Ekspertide hinnangul on masinõppemudelite võime genereerida teadusartiklite mustandeid loetud päevadega tekitanud olukorra, kus toimetused uppuvad madalakvaliteedilisse materjali, sundides uurijaid ja asutusi oma seniseid põhimõtteid ümber hindama.

Probleemiks muutunud kvantiteet

Tartu Ülikooli kaasprofessor Helen Eenmaa tõi esile, et paljud teadusajakirjad on muutunud masinloodud rämpssisu peamisteks kanaliteks. Tema sõnul moodustab tehisintellekti abil koostatud sisu juba valdava osa toimetustesse laekuvatest käsikirjadest. See koormab toimetajate tööd, kuid veelgi tõsisemaks probleemiks on see, et paljud väljaanded avaldavad kontrollimata materjali, mis devalveerib teadusliku uurimistöö väärtuse.

Praegune akadeemiline mudel, mis mõõdab teadlase edukust avaldatud artiklite arvu põhjal, ei pruugi enam toimida. Kui algoritmid suudavad toota kümneid artikleid nädalas, kaotab pelk kvantitatiivne näitaja oma tähenduse. Eenmaa rõhutas, et Eesti teadussüsteem on seni tugevalt toetunud just artiklite lugemisele, kuid nüüd on vaja kiiresti leida uusi meetodeid teadlaste pädevuse hindamiseks.

Eetika ja vastutuse küsimus

Teadustöö kiirenemine avaldab survet eelkõige noorteadlastele, kes tunnevad vajadust püsida konkurentsis. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Uku Sildoja täheldas, et kui varem võis ühe artikli valmimine võtta aastaid, siis nüüd oodatakse tulemusi kuudega. See sunnib uurijaid kasutama automatiseeritud lahendusi, mis võivad viia eetikareeglite eiramiseni.

Alar Kuusik, TTÜ Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor, hoiatas, et ajapuudus muudab teadlased ettevaatamatuks. Kui eetilised piirid muutuvad tülikaks takistuseks, võib see kaasa tuua tagajärgi, mida on hiljem võimatu tagasi pöörata. Sildoja lisas, et ilma kriitilise järelevalveta võivad masinad hakata andmeid omavoliliselt sobitama, muutes kogu teadustöö ebausaldusväärseks.

Uut tüüpi teadusjuhtimine

Tuleviku teadlane peab lisaks erialastele teadmistele omama laiapõhjalist kompetentsi õiguse ja andmekaitse valdkonnas. Helen Eenmaa hinnangul on uurija roll muutumas sisulise töö tegijast protsessi juhiks. See tekitab paljudes ebakindlust, kuna ootused teadlasele on muutunud mitmekülgsemaks. Teadlaskond peab leidma viisi, kuidas ühendada tehnoloogiline efektiivsus moraalse vastutusega, ilma et see nõuaks pidevat välist nõustamist juristidelt või eetikutele spetsialiseerunud kolleegidelt.