Tehisintellekti investeerimislaine kujundab ümber USA majandust

Tehisintellekti tehnoloogiate arendamine ja taristu rajamine on muutunud USA majanduskasvu üheks peamiseks mootoriks. Samas tekitab suur sõltuvus uuest tehnoloogiast küsimusi võimalike riskide kohta, kui hoog peaks vaibuma.

USA majanduse kasvu veab praegu märgatavalt tehisintellekti valdkond. Tehnoloogiaettevõtted suunavad sadu miljardeid dollareid arvutusvõimsuse suurendamisse, rahastades oma tegevust mahukate võlakirjaemissioonidega.

Andmekeskuste rajamine elavdab ehitussektorit ja loob uusi töökohti, samal ajal kui kiibitootjate aktsiate hinnatõus kasvatab majapidamiste jõukust. Oxford Economicsi ökonomist Michael Pearce hindab, et need tegurid panustavad ligikaudu kolmandiku riigi hiljutisest majanduskasvust.

Investeeringute ja impordi tasakaal

USA kaubandusministeeriumi andmetel ulatusid andmekeskuste ehituskulud juunis aastaarvestuses 68,3 miljardi dollarini, kasvades aastaga 21,5 miljardi võrra. Samal ajal kui tehnoloogiainvesteeringud õitsevad, on muud erasektori ehitusvaldkonnad, nagu elamuehitus ja kaubanduskinnisvara, investeeringute vähenemist näinud.

Kõik kulutused ei jää aga USA sisemajandusse. Suur osa vajalikust riistvarast, nagu mälukiibid, imporditakse. Ameerika Ühendriigid importisid selle aasta esimese viie kuuga Taiwanist elektroonikakomponente 90 miljardi dollari väärtuses, võrreldes 20 miljardiga 2023. aastal. See tähendab, et osa tehnoloogiasektori kulutustest ei suurenda otseselt kodumaist tootmist.

Turusõltuvus ja tulevikuvaade

Tehisintellekti buum mõjutab otseselt ka aktsiaturgu. Föderaalreservi andmetel kasvas USA majapidamiste netovara esimeses kvartalis 174 triljoni dollarini, kusjuures peamine kasvutegur oli aktsiahindade tõus. See varakuse kasv elavdab omakorda tarbimist, eriti kõrge sissetulekuga elanikkonnakihtide seas.

Analüütikute prognoosid viie suurima tehnoloogiahiiu, Alphabeti, Amazoni, Meta, Microsofti ja Oracle'i, kohta näitavad, et kapitalikulutused võivad järgmise nelja aasta jooksul ulatuda ligi nelja triljoni dollarini. Barclaysi ökonomist Jonathan Millar hoiatab aga, et selline mudel on haavatav. «Praegu on tegemist tugevalt tehisintellektist veetud majandusega. On raske ette kujutada, et me oleksime ilma selle tõuketa ligilähedaseltki nii vastupidavad,» sõnas Millar.