Tehisintellekti areng võib USA valitsuse küberluure vahendid kasutuskõlbmatuks muuta

Krüptograafiaeksperdid hoiatavad, et AI võimekus tarkvara turvalisemaks muuta võib lõpetada riikide võimaluse kasutada turvaauke kriminaalide jälgimiseks. See stsenaarium võib sundida valitsusi uuesti nõudma krüpteeritud seadmetesse tagauksi.

Krüptograafia professor Matthew Green on vallandanud küberjulgeoleku kogukonnas tulise arutelu tehisintellekti mõju üle riiklikule luurevõimekusele. Tema hinnangul võib tehisintellekti kiirenev võimekus tarkvaras leiduvaid turvaauke avastada ja parandada viia olukorrani, kus USA riigiasutused kaotavad ligipääsu sihtmärkide seadmetele.

Aastast 2014, mil toonane FBI direktor James Comey hoiatas "pimedaks jäämise" eest, olukorrast, kus krüpteering takistab ametkondadel kurjategijate jälgimist, on valitsused toetunud teatud tüüpi vaherahule. Selle asemel, et nõuda seadmetesse otseühendusi ehk "tagauksi", mis oleksid kõigile ohtlikud, on riigid investeerinud ressurssi turvaaukude ostmisse ja häkkimistööriistade arendamisse.

Tehisintellekti roll turvalisuses

Greeni hinnangul on see vaherahu peagi lõppemas. Suured keelemudelid suudavad turvaauke leida kiiremini kui kunagi varem, mis võimaldab tarkvaraarendajatel luua süsteeme, kus "nullpäeva" (zero-day) haavatavusi jääb nappideks. Kui tarkvara muutub sedavõrd turvaliseks, et rünnakud muutuvad võimatuks, võivad riigid Greeni prognoosi kohaselt uuesti nõuda seaduslikke tagauksi, vähendades sellega kõigi seadmete turvalisust.

Ekspertide seas puudub aga konsensus. Paolo Stagno, turvafirma Crowdfense tehnoloogiajuht, rõhutab, et ükski riik ei loobu vabatahtlikult jälgimisvõimalustest. Praegune süsteem, kus valitsused ostavad turvafirmadelt ligipääsu, on Stagno hinnangul demokraatlikum viis, kuid kui turvaauke on liiga raske leida, võib riikide kannatus katkeda.

Vastandlikud seisukohad

Teised eksperdid, sealhulgas DarkCelli asutaja Hamid Kashfi, jäävad skeptiliseks. Nende hinnangul ei kao keerulised turvaaugud kuhugi ning tehisintellekt võib aidata ka ründajaid, mitte ainult kaitsjaid, sest iga avalikustatud turvaaugu taga on kümneid varjatud võimalusi.

Katie Moussouris, Luta Security tegevjuht, usub siiski, et surve "tagauksi" seadustamiseks on vältimatu. Tema hinnangul on USA luurekogukonnal aega tegutseda vähemalt järgmiste presidendivalimisteni, enne kui nad tunnetavad piisavat vajadust poliitilist survet avaldada, et oma ligipääsuvõimekust säilitada.