Tehisintellekti aktsiabuum USA-s: kas Nasdaq 100 langus märgib pöördepunkti?

Tehnoloogiaindeksi Nasdaq 100 hiljutine 5,5-protsendiline langus on sundinud investoreid ümber hindama tehisintellekti sektori ettevõtete väärtust. Arvamused jagunevad: osa analüütikuid näeb väärtuste korrektsiooni, teised aga hoiatavad võlakoorma ja ülepaisutatud ootuste eest.

USA tehnoloogiabörsil Nasdaq 100 toimus möödunud nädalal 5,5-protsendiline langus, mis on tekitanud turul ärevust seoses tänavuse hinnanguliselt 1 triljoni dollari suuruse investeeringuga tehisintellekti (AI) valdkonda. Paljud küsivad, kas tegemist on ajutise korrektsiooniga või märguandega, et sektori ettevõtete väärtushinnangud on muutunud jätkusuutmatuks.

Ebakindlust on süvendanud ka Austraalia andmekeskuste ettevõtte Firmus ebaõnnestunud börsileminek. See IPO pidi ettevõtte väärtustama kõrgemalt kui telekommunikatsioonihiiglast Telstrat, kuid tehingu nurjumine toimis hoiatussignaalina investoritele üle kogu maailma.

Turu korrektsioon või mull?

Gerard Minack Minack Advisorsist leiab, et investorid on fundamentaalselt üle hinnanud tehisintellekti pakkujate suutlikkust tuua kasumit. Tema sõnul on raske täpselt ennustada turu tippu, kuid ta on muutumas enesekindlamaks selles, et AI-investeeringute tootlus valmistab pettumuse.

Vaatamata hiljutistele kõikumistele on Nasdaq 100 indeks endiselt ligi kolm korda väärtuslikum kui 2023. aasta alguses. Raisah Rasid, JP Morgan Asset Managementi globaalsete turgude strateeg, vaatab olukorda siiski teise nurga alt. „See on väärtuste korrektsioon, mitte turu kahtlemine tehisintellekti tõhususes. See on pikaajaline struktuurne trend, mis erineb oluliselt dotcom-mullist,“ ütles Rasid.

Tema sõnul on siiski kaks olulist ohtu: avatud lähtekoodiga AI-mudelite, näiteks Hiinast pärinevate lahenduste, mõju sektori majandusele ning ühiskondlik vastuseis, mis võib tekkida seoses andmekeskuste mõju või tööturumuutustega.

Finantsriskid ja "magnificent seven"

Nn "magnificent seven" ettevõtted, Alphabet, Amazon, Apple, Meta, Microsoft, Nvidia ja Tesla, moodustavad praegu 35% Ameerika S&P 500 indeksist, võrreldes 12%-ga kümnend tail. Nende ettevõtete koguturuväärtus on viimase kahe aastaga kasvanud üle 50%.

Need tehnoloogiahiiglased on suurendanud võlakoormust, et rahastada kulutusi andmekeskustele ja AI-infrastruktuurile. Nende "hyperscalerite" kapitalikulutused ulatusid 2025. aastal 425 miljardi dollarini. Prognooside kohaselt investeerivad nad tänavu 800 miljardit ja järgmisel aastal üle 1,1 triljoni dollari. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on tõstnud AI-investeeringute mulli lõhkemise üheks peamiseks globaalse majanduse riskiks, kõrvuti kasvavate laenukulude ja küberturvalisuse ohtudega.

Sally Auld, NAB-i peaökonomist, märgib, et turu hiljutine reaktsioon võib peegeldada investorite ettevaatlikkust. „Kui vaadata ajalukku, siis iga suure uue tehnoloogia puhul, alates raudteedest kuni internetini, oleme alati võimsusi üle ehitanud,“ selgitas Auld. Austraalias oodatakse, et 2030. aastaks investeeritakse andmekeskustesse 150 miljardit dollarit, luues sarnasusi 2010. aastate kaevandamisbuumiga.