Tehisintellekt jälgib töötajaid üha detailsemalt: kas kontorist saab digitaalne vangla?

Tööandjad võtavad üha enam kasutusele tehisintellektil põhinevaid jälgimissüsteeme, mis analüüsivad töötajate iga hiireklikki ja liigutust. See tehnoloogia muudab tööviljakuse mõõtmise minutipõhiseks, kuid eksperdid hoiatavad võimalike tagasilöökide eest.

Töökohtade jälgimine on saanud uue mõõtme tänu tehisintellekti kiirele arengule. Kui varem piirdusid ülemused tootmistulemuste või lihtsa tarkvaraseirega, siis tänapäevane nn bossware-tehnoloogia suudab töödelda tohututes kogustes andmeid, andes reaalajas täpse ülevaate töötaja igast tegevusest ja puhkepausist.

Tehnoloogia võidukäik töökeskkonnas

Ühendkuningriigis on tehisintellekti abil toimuv töötajate jälgimine muutumas märgatavaks trendiks mitmetes sektorites, alates logistikast kuni klienditeeninduseni. Robert Booth, kes jälgib tehnoloogia mõju tööturule, märgib, et süsteemid ei jälgi enam ainult seda, kas inimene on tööl, vaid analüüsivad ka tööprotsessi kiirust, klaviatuuri kasutusintensiivsust ja isegi seda, kui kaua töötaja arvutiekraani ees viibib.

Ettevõtted põhjendavad selliste lahenduste kasutamist vajadusega suurendada efektiivsust ja vähendada tööaja raiskamist. Tehisintellekt võimaldab automatiseerida andmete kogumist viisil, mis oli inimjuhtidele varasemalt võimatu, luues igast töötajast sekund-sekundilt täieneva digitaalse profiili.

Ootamatud tagajärjed

Kuigi eesmärk on tootlikkuse kasv, viitavad arengud sellele, et liigne kontroll võib töötajate motivatsiooni hoopis pärssida. Pidev jälgimine tekitab psühholoogilist pinget, mis pikas perspektiivis vähendab loovust ja suurendab läbipõlemise ohtu. Lisaks võivad sellised süsteemid luua valehäireid, kus tehnoloogia tõlgendab tavapärase tööpausi või mõtlemisaja „tegevusetusena“, mis sunnib töötajaid tegutsema pigem statistika kui kvaliteetse töö nimel.