Tehisaru tekitab teadusmaailmale uue probleemi: 140 000 vale viidet

USA uurimisrühm avastus, et teadusartiklites on mullu ilmunud ligikaudu 147 000 tehisaru poolt genereeritud väljamõeldud allikate viidet. Probleem kasvab, kuna tehisintellekt loob convincingly välistavaid, kuid tegelikkuses mittepõhinevaid viiteid, millised teadlased võivad vahega aktsepteerida ja tulevastesse töödesse edasi viia.

Tehisintellekti levik on hakanud tekitama märkimisväärseid väljakutseid akadeemilise maailma usaldusväärsusele. USA uurimisrühm avaldas leiud, et nelja suurima teadusartiklite andmebaasi, PubMed, Scopus, Web of Science ja arXiv, andmetest leiti 2025. aastal ligikaudu 147 000 hallutsineeritud või väljamõeldud viidet.

Hallutsinatsiooni nähtus, kus tehisintellekt genereerib veenvalt kõlavaid, kuid tegelikkuses mitteolemasolevaid allikaid, on juba pikalt teada. Ometi osutuvad need viited eriti ohtlikuks teaduskirjanduse kontekstis, kuna paljud autorid ja teadlased usaldavad tehisaru soovitusi ilma neid põhjalikult kontrollimata. Väljamõeldud viited võivad seejärel edasi levida teistesse töösse, luues vale informatsiooni ketid.

Probleem on eriti akuutne, kuna uurimisrühm rõhutas, et nende leiud ei ole veel läbi käinud teiste teadlaste järelkontrolli ja verifikatsiooni. See tähendab, et tegelik number hallutsineeritud viiete kohta võib olla veelgi suurem. Teadusandmebaase haldavad organisatsioonid peavad nüüd otsima lahendusi, kuidas tulevikus selliseid valesid viiteid käredamalt avastada ja eemaldada.

Teadusmaailm seisab väljakutse ees, kuidas tasakaalustada tehisaru kasutusvõimalusi uurimistöös ja selle potentsiaalseid ohtusid. Paljud institutsiooni ja ajakirjade toimetused on hakanud kehtestama rangemaid reegleid tehisaru kasutamise kohta artiklite kirjutamisel, kuid universaalset lahendust pole siiani leitud.