Tehisaru oht: kas kaotame iseseisva mõtlemise?

Mari-Johanna Ruut kirjutab arvamust tehisintellekti mõjust inimese iseseisvale mõtlemisele. Ta võrdleb olukorda antiikfilosoofi Sokrates argumendiga kirjutamise mõjust mälule ja hoiatab, et tehisaru kasutamine võib muuta iseseisva mõtlemise teisejärguliseks.

Mari-Johanna Ruut käsitleb oma arvamusikirjutises ühte tehisintellekti ajastu sügavamat ohtu: inimeste võimet iseseisvalt mõelda. Ta toob paralleeli antiikfilosoofi Sokratese kuulsa kriitikaga kirjutamise vastu, kes kartis, et kirjutamine nõrgestab inimese mälu ja õppimisviljakust.

Ruut märkib, et tehisintellekti laialdasest kasutuselevõtust on saanud meie aja versioon sama probleemist. Kui inimene toetub oma mõtlemistes ja loovuses tehisaruile, muutub iseseisev mõtlemine järjest teisejärgulisemaks ja koguni ebamugavaks. See tõstatab olulise küsimuse: kui masinaid saab kasutada tõhusamalt ja kiiremini, miks peaks inimene ikka pingutama?

Arvamusikirjutaja hoiatab, et see suundumus võib pikemas perspektiivis kahandada inimese intellektuaalset iseseisvust ja loovust. Sokratese ajal oli probleem: inimesed loobusid mäletamisest. Tänapäeval võib olla probleem: inimesed loobuvad mõtlemisest.

Ruut kutsub üles mõtlemaan sügavamalt tehisintellekti rollist ühiskonnas ja sellest, kuidas säilitada inimese võime ja soov iseseisvalt otsuseid teha ning loovalt probleeme lahendada, sõltumata sellest, et masinad suudaksid seda kiiremini.