Tehisaru oht juhtimises: miks Eesti ettevõtted peavad oskama ka ilma algoritmita toime tulla

Kolumnist Ardo Reinsalu hoiatab, et ettevõtete liigne tuginemine tehisintellektile võib pikemas perspektiivis pärssida organisatsiooni kriisikindlust ja loovust. Ta rõhutab vajadust treenida töötajate iseseisvat otsustusvõimet olukordadeks, kus tehnoloogia võib alt vedada.

Tehisintellekti kiire juurutamine ettevõtete tööprotsessidesse toob kaasa uue riskifaktori: organisatsiooni inimliku otsustusvõime taandarengu. Kolumnist Ardo Reinsalu märgib, et pidev toetumine algoritmidele tekitab olukorra, kus kriisiolukorras või tehnilise tõrke korral võib ettevõttel puududa suutlikkus iseseisvalt ja kiirelt toime tulla.

Otsustusvõime taandareng

Reinsalu sõnul ei ole probleem mitte tehnoloogias endas, vaid viisis, kuidas seda kasutatakse. Kui töötajad harjuvad tegema otsuseid tuginedes vaid tehisaru genereeritud väljunditele, muutub kriitiline mõtlemine vähem aktiivseks. Selline passiivsus võib osutuda saatuslikuks hetkedel, mil tehisaru pakutud lahendus on ebatäpne või kui süsteem ise muutub kättesaamatuks.

Ettevõtted peaksid tehisintellekti kasutamisega vabanenud aega suunama strateegilisemalt: valmistuma stsenaariumiteks, mida pole varem läbi mängitud. See tähendab aktiivset «käsitsi» juhtimise treenimist, et hoida alles oskus analüüsida ja lahendada keerulisi probleeme ilma algoritmide vahenduseta.

Ühetaolisuse oht

Lisaks otsustusvõime kahanemisele tõstab autor esile tehisaru agentide standardiseeriva mõju. Kuna paljud ettevõtted kasutavad sarnaseid mudeleid ja juhiseid, muutuvad ka nende poolt pakutavad lahendused ühetaoliseks. See pärsib loovust ja vähendab tõenäosust, et turule tuuakse tõeliselt uudseid ja ootamatuid tooteid või teenuseid.

Reinsalu rõhutab, et konkurentsivõimeline ettevõte ei saa loota ainult automatiseeritud süsteemidele. Ühetaoliste lahenduste massis eristumiseks vajatakse inimlikku loovust ja julgust teha valikuid, mida algoritmid ei suuda ette näha ega soovitada.