Tehisaru luulud Eesti kohtusaalides: kui tehnoloogia asendab õiguse

Tehisintellekti poolt loodud valeväited ja olematud kohtulahendid on jõudnud Eesti kohtumenetlustesse. Nii tavakodanikud kui ka õigusnõustajad on kimpus tehnoloogia pimesi usaldamisega, mis toob kaasa rahalisi karistusi ja menetluslikke tagasilööke.

Eesti kohtutes on üha sagedamini märgata tehisintellekti tekitatud hallutsinatsioone, mis on hakanud mõjutama menetluskäiku. Murettekitava trendina esitatakse kohtule dokumente, mis sisaldavad väljamõeldud teadusuuringuid või olematuid riigikohtu lahendeid, ilma et esitajad sisu tõepärasust kontrolliksid. Jurist ja kommentaator Kärt Pormeister rõhutab, et tehisaru võib küll anda inspiratsiooni, kuid ei saa asendada inimese kriitilist mõttetööd.

Üks varasem näide puudutab raieloa vaidlustamist, kus kaebajad esitasid halduskohtule viiteid teadustöödele, mida tegelikult ei eksisteerinud. Kohus tuvastas, et viidatud Eesti teadlasi polnud olemas. Kuna menetlusdokumentide sisu eest vastutab esitaja, määras halduskohus kaebajatele trahvid vahemikus 50 kuni 150 eurot. Vaidlus jõudis ringkonnakohtuni ja lõpuks riigikohtuni, kuid menetlusse võtmisest keelduti, kinnitades seega esialgse karistuse.

Advokaatide kontrollimatu usaldus

Veelgi teravam probleem tekib siis, kui tehisaru abi kasutavad elukutselised õigusnõustajad. Veebruaris 2024 lahendas Tartu ringkonnakohus kriminaalasja (nr 1-24-5343), kus kaitsja esitatud apellatsioon oli täis faktivigu. Advokaat viitas olematutele riigikohtu otsustele ja omistas neile sisu, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Ühel juhul väitis kaitsja, et riigikohtu lahend käsitleb ähvarduse tõsiseltvõetavust, ehkki tegelikult käsitles see keskkonnakaitse lube ja mõõtmistulemusi.

Kohus reageeris advokaadi lohakusele rahalise survega. Kuigi kaitsja taotles riigi õigusabi hüvitamist 4,5 töötunni ulatuses, tunnistas kohus põhjendatuks vaid 1,5 tundi. See otsus rõhutab kohtute seisukohta: menetlusosaline, sealhulgas advokaat, peab kontrollima iga tehisaru loodud argumenti, mitte eeldama tehnoloogia eksimatust.

Inimlik mõttetöö on asendamatu

Tallinna halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee on selgitanud, et halduskohtumenetlus ei eelda inimeselt keerulist juriidilist ettevalmistust. Piisab elulise probleemi kirjeldamisest, mille põhjal kohus aitab menetluse korrektselt vormistada. Tehisaru abil koostatud segaste dokumentide esitamine suurendab asjatult nii menetlusosaliste kui ka kohtu töökoormust. Tehnoloogilised abivahendid võivad anda inspiratsiooni, kuid ei vabasta kedagi vastutusest kontrollida esitatava info tõepärasust.