Tehisaretuse ja loodusliku sordi vaheline piir on kunstlik

Maaelu Teadmuskeskuse nooremteadur Martin Kala analüüsib Euroopa Liidu plaani leevendada uutele aretustehnikatele seatud piiranguid. Tema sõnul parandab see kohalike teadlaste ja põllumeeste konkurentsivõimet, kuid kavandatav seadusandlus säilitab kunstlikult tõmmatud piiri klassikaliste kultuurtaimede ja uute tehnikatega saadud sortide vahel.

Euroopa Liidu seisab silmitsi olulisel otsusele, mis võib muuta taimebiotehnoloogia tulevikku kogu kontinendil. Plaan leevendada uutele aretustehnikatele seatud piiranguid võib avada uusi võimalusi kohalikele teadlastele ja põllumaajatele, kes seisavad silmitsi globaalsete väljakutsetega toiduturval ja kliima muutustel.

Maaelu Teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia nooremteadur Martin Kala rõhutab, et praegune regulatiivsed raamistik sisaldab vastuolusid, mis ei peegeldavad teaduslikku tegelikkust. Tema hinnangul on tehisaretuse ja loodusliku sordi vaheline piir suuresti kunstlik ja ei põhine selgetel teaduslikel kriteeriumidel. Paljud klassikaliste aretamismeetodite tulemused ja uutele tehnikatele tuginevad tulemustes on bioloogiliselt sarnased, kuid regulatsioon kohtleb neid radikaalselt erinevalt.

Kala seisukoht peegeldab kasvavat teadusmaailma konsensust, et eristus tuleks põhineda konkreetsetel tunnustel ja ohutusproovil, mitte meetodite kategooriatel. Mõned klassikaliste meetoditega saadud mutatsioonid võivad omada suuremaid bioloogilisi riske kui täpsemalt kontrollitud geneetilised muudatused.

Euroopa Liidu reform võiks võimaldada paremini kasutatada innovaatilisi lahendusi, et vastata kliimamuutustele, kahjurite vastupanule ja teistele põllumajanduse väljakutsetele. Samas on oluline säilitada selged ohutus- ja transpordistandardid, et kaitsta nii inimsete tervist kui ka ökoloogilist tasakaalu. Regulatsioon peab samm pidama teaduslike tõendite ja praktiliste põllumajanduse vajadustega.