TEHIK investeerib kuni 7 miljonit eurot tervisejuhtimise töölaua arendusse

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) kavandab kuni seitsme miljoni euro eest tervisejuhtimise töölaua platvormi arendus- ja hooldustöid, mis kestavad neli aastat. Eesmärk on anda arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele patsientide tervisest kiirem ja terviklikum ülevaade. Pakkumiste võrdlemist alustatakse suve keskel.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) plaanib mahukaid arendustöid tervisejuhtimise töölaua platvormile, mille kaudu arstid ja teised tervishoiutöötajad patsiendiandmeid vaatavad. Arenduse eelarveks on kavandatud kuni seitse miljonit eurot ning tööd peaksid kestma neli aastat.

Mis on tervisejuhtimise töölaud?

Tervisejuhtimise töölaud on üleriigiline digiplatvorm, mille arendamist alustati 2023. aastal. See koondab ühte kohta info patsiendi eri raviasutustes tehtud uuringute, analüüside ja vastuvõttude kohta, säästes nii tervishoiutöötajate aega. Tänu platvormile ei pea meedikud kaevama läbi eri andmebaaside ega patsiendid kordama samadele küsimustele vastamist iga uue arsti juures.

TEHIK-u tervisejuhtimise töölaua tooteomanik Kaido Vaade selgitas ERR-ile, et töölaud kasvas välja varasemast andmevaaturi loogikast, kuid peaks nüüd muutuma pelgalt andmete vaatamise keskkonnast laiemaks terviseandmete käsitlemise platvormiks. «Peamine eesmärk on pakkuda tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele ühtset töövahendit, kust on võimalik saada patsiendi kohta oluline terviseinfo kiiresti ja selgelt kätte,» ütles Vaade.

Mida arendus hõlmab?

Kavandatavad tööd hõlmavad tarkvara edasiarendust, kasutusmugavuse parandamist, hooldust ning platvormi vastavusse viimist õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vaade rõhutas, et tegemist ei ole ühe konkreetse uue funktsiooni hankega, vaid terve platvormi arendus- ja hooldustööde raamistikuga.

Muudatused puudutavad ennekõike tervishoiutöötajaid, fookuses on nende igapäevatöö lihtsustamine parema patsiendikäsitluse kaudu. Eesmärgiks on vähendada killustatust eri süsteemide vahel ning luua tulevikus võimalus kohandada vaateid rolli ja töövajaduse järgi. Patsientide jaoks on mõju Vaade sõnul pigem kaudne ja etapiline.

Avatud moodulite suund

Olulise arengusuunana tõi Vaade välja plaani võimaldada tulevikusplatvormil lisada tervisejuhtimist toetavaid mooduleid ning luua kontrollitud juurdepääs ka välistele arenduspartneritele. «Täna sellist võimekust veel ei ole. See ei tähenda avatud ligipääsu patsiendiandmetele, vaid reeglitele ja nõuetele vastavat platvormset arendusmudelit,» selgitas ta.

Pikemas vaates peaks tervisejuhtimise töölaud toimima koos patsiendile suunatud terviseportaaliga nii, et andmevahetus tervise infosüsteemi kaudu toetaks terviklikumat käsitlust nii spetsialisti kui ka patsiendi seisukohast. Praktilise näitena tõi Vaade välja ravimiskeemi haldamise.

«Eesmärk ei ole teha lihtsalt kasutajaliidese uuendus, vaid arendada tervisejuhtimise töölauda edasi keskseks ja laiendatavaks töövahendiks, mis toetab tervishoiutöötajate otsuseid ning aitab patsiendi terviseinfot paremini kasutada,» rõhutas Vaade.

Potentsiaalsete tööde tegijate pakkumusi hakkab TEHIK võrdlema suve keskel. Hindamisel moodustab töötunni hind kümme protsenti tulemusest, samas kui 90 protsenti sõltub proovitööst.