Teheranis ja kogu Iraanis süveneb kütusekriis

Iraanis on kütusepuudus muutunud igapäevaseks reaalsuseks, tuues kaasa pikki järjekordi ja pingeid elanikkonna seas. Võimud väidavad, et olukord on tingitud tehnilistest teguritest, kuid majanduseksperdid ja elanikud näevad selles ettevalmistust järjekordseks kütusehindade tõstmiseks.

Iraani linnade tänavatel on kütusepuudus muutunud kriitiliseks, sundides autojuhte veetma tunde või isegi öid tanklate järjekordades. Teheranis ja mujal riigis on tavapäraseks muutunud olukord, kus sõidukijuhid saabuvad tanklate juurde enne südaööd või magavad oma autodes, et tagada hommikune kütusekättesaadavus. Mitmed tanklad sulgevad uksed enne, kui kõik järjekorras olijad on teenindatud.

Eriti raske on olukord diislikütuse kättesaadavusega. Veokijuhid kirjeldavad kilomeetrite pikkuseid järjekordi suuremate linnade lähedal, mis sunnib neid ootama üleöö, et saada piisavalt kütust järgmise tööpäeva jätkamiseks. Riigis on hinnanguline kütusepuudujääk umbes 15 miljonit liitrit päevas, mida võimendavad sõjast tingitud kahjud, raskused rafineeritud toodete impordil ning karmistuvad majandussanktsioonid.

Kvaliteedikahtlused ja tehnilised tõrked

Kütusepuuduse kõrval on tarbijate usaldust õõnestanud kahtlused kütuse kvaliteedi osas. Sotsiaalmeedias levivad videod, kus autojuhid hoiavad käes ebatavaliselt selget kütust ja väidavad, et selle kvaliteet on halvenenud. Karaji linnas on mõned tanklad piiranud ühe kliendi kohta müüdava koguse viiele liitrile.

Vahid Ghaneifard, riikliku Persian Gulf Star Oil Company tegevjuht, kinnitas hiljuti, et rafineerimistehas on alustanud metanooli testimist bensiini lisandina. Ettevõtte sõnul moodustab metanool segust ligikaudu 0,5 protsenti, mis jääb lubatud kolmeprotsendilise piiri sisse. Siiski on Rafsanjani linnas aset leidnud juhtum, kus kohalikud ametivõimud tunnistasid veega saastunud kütuse müümist, mis põhjustas paljude sõidukite mootoririkkeid. Kuigi ametnikud nimetavad seda tehniliseks rikkeks, on see juhtum suurendanud üldist ärevust.

Majanduslikud pinged ja reformid

Majandusekspert Hassan Mansour leiab, et kütusekriis on osa valitsuse strateegiast avalikkuse ettevalmistamiseks eelseisvaks kütusehindade tõstmiseks. Valitsus on korduvalt väitnud, et praegune subsideeritud süsteem soodustab raiskamist ja salakaubavedu, olles samal ajal riigieelarvele jätkusuutmatu koorem.

Mansouri hinnangul on probleemid sügavamad kui vaid subsideeritud hinnad. Riikliku naftakompanii tohutud võlad keskpanga ja äripankade ees, koos kohustustega riikliku arengufondi ees, nõrgestavad riigi rahandust tervikuna. See viib omakorda inflatsiooni ja valuuta ebastabiilsuseni. Valitsuse katse hindu tõsta võib olla mõeldud nii nõudluse vähendamiseks kui ka lisatulu teenimiseks.

Praegune majanduslik keskkond on hapram ning pikaajalised järjekorrad tanklates võivad muutuda katalüsaatoriks, mis muudab kütusepuuduse avalikuks rahulolematuseks.