Teet Paju: metsapoliitika ebakindlus pärsib metsaomanike investeeringuid Eestis

Teet Paju rõhutab, et Eesti metsandus vajab pikaajalist stabiilsust, kuna sagedased muutused poliitikas ja ootamatud piirangud vähendavad maaomanike valmidust metsa investeerida. See ebakindlus mõjutab otseselt metsa kvaliteeti, puidutööstuse toormebaasi ning maapiirkondade majanduslikku elujõudu.

Metsaomanikud, kes teevad investeeringuid mitme aastakümne perspektiivis, sõltuvad riigi kehtestatud reeglitest ja nende pikaajalisest ennustatavusest. Metsa istutamine on protsess, mis kannab endas nii looduslikke riske kui ka pikaajalist kapitalikulu, mille tasuvus selgub alles aastakümnete pärast. Teet Paju hinnangul on praegune poliitiline keskkond tekitanud omanikes ebakindlust, mis võib pärssida tahet metsa majandada ja sinna panustada.

Ebakindlus reeglites ja looduskaitsepiirangute kiire muutumine tekitab maaomanikes hirmu, et aastakümnetega kasvatatud metsa majandamine võidakse ootamatult lõpetada. Kui avalikes huvides seatakse ranged piirangud, peab see toimuma partnerluses omanikuga ning olulise majandusliku kahju tekkimisel on vajalik õiglane hüvitamine. Praegune praktika, kus kaitsealuste liikide leidmine võib omaniku vara väärtust märgatavalt kärpida, tekitab usaldamatust riigi looduskaitseliste sihtide vastu.

Metsamajandamise erinevused ilmnevad selgelt andmetes. Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli 2021. aasta analüüs näitas, et kultiveeritud kuusikute okaspuu osakaal on keskmiselt üle 80 protsendi, samas kui looduslikult uuenenud 60-aastastes puistutes jääb see vaevalt 20 protsendi piirimaile. Sarnane trend kehtib männikute puhul, kus kultiveeritud puistutes on okaspuude osakaal ligi 90 protsenti, kuid looduslikult uuenenud vanemates metsades vaid 50 protsenti. Lisaks on kultiveeritud puistute hektaritagavara vaadeldud kasvukohatüüpides veerandi võrra suurem.

Need majanduslikud ja metsa struktuurilised erinevused on olulised, sest metsapoliitika mõju ulatub metsast kaugemale. Puidutööstus vajab teadmist toormebaasi tuleviku kohta, et julgeda investeerida tehastesse ja tehnoloogiasse. Metsandus loob töökohti ning nende kadumine pärsib nii kohalikke teenuseid kui ka piirkondlikku ettevõtlust. Tugeva peremehetundega maaomanik on oluline komponent maaelu säilimisel ja laiemas plaanis ka riigi kaitsevõimes.

«Riik, kus inimesed tahavad oma maad hoida ja järgmisele põlvkonnale edasi anda, on minu hinnangul tugevam,» tõdeb Paju. Valimistsüklist kaugemale vaatav metsapoliitika peab keskenduma selgetele looduskaitselistele eesmärkidele, mitte pelgalt keeldudele, et tagada metsaomanike usaldus ja jätkuv panustamine metsade kasvatamisse.