Teatritegijad analüüsisid Tallinnas koosloomelavastuste olemust

Tallinna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus arutelu koosloomelavastuste meetodite, vastutuse ja poliitilisuse üle. Kunstnikud Mart Kangro, Alissa Šnaider, Nicolette Kretz ja Sandra Küpper arutlesid, kuidas ühine loomeprotsess erineb traditsioonilisest teatritegemisest.

23. jaanuaril 2026 kogunesid Tallinna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) etenduskunstide eksperdid, et lahata koosloomelavastuste tähendust. Avalikul arutelul «Mis on koosloomelavastus ja kuidas seda süüa?» osalesid etenduskunstnik Mart Kangro, dramaturgid Alissa Šnaider ja Sandra Küpper ning Šveitsi festivali «auawirleben» kunstiline juht Nicolette Kretz.

Usalduse ja struktuuri roll

Arutelu fookuses oli küsimus, kuidas erineb koosloomelavastus klassikalisest teatriprotsessist, kus on ette antud tekst või kindel lavastaja nägemus. Alissa Šnaider rõhutas, et tema jaoks on sellise loomingu võtmeks läbipaistvus ja usaldus. «Ma usun sügavalt, et see ongi valem, millega koosloomelavastusi teha,» märkis ta. Sandra Küpper lisas, et ilma selge kokkuleppeta rollide ja eesmärkide osas muutub töö ülikeeruliseks, eriti suuremate gruppide puhul.

Mart Kangro tõi välja, et tema kogemuses nõuab selline tööprotsess aastatepikkust usalduse kasvatamist koostööpartnerite vahel. «Uudishimu inimeste vastu, kellega ma töötan, paneb minu jaoks kõik paika,» sõnas Kangro. Ta lisas, et erinevalt paljudest teistest teatriprotsessidest ei kasuta ta valmismaterjali, vaid eelistab alustada tühjalt lehelt, mis nõuab trupilt suurt pühendumist.

Teatritegemise poliitiline mõõde

Paneeldiskussioonis puudutati ka etenduskunstide poliitilist olemust. Osalejad nõustusid, et teatri tegemine on alati poliitiline akt, sõltumata sellest, kas see on teadlik otsus või mitte. Kangro nentis, et tänapäeval on võimatu vältida poliitilist mõõdet, kuna kõik loomingulised ja töökorralduslikud otsused kannavad endas teatud hoiakuid.

«Ma ei kujutagi tänapäeval ette midagi, mis ei oleks poliitiline. Ka see otsus, mida ja kuidas ma teen, on poliitiline,» märkis Kangro. Ta lisas, et vabakutselise kunstnikuna sõltub tema tegevus suuresti rahastusest ja institutsionaalsetest raamidest, mis omakorda mõjutab repertuaarivalikuid. Nicolette Kretz lisas, et koosloomelavastustes on see poliitilisus sageli vahetum, kuna lavalolijad on protsessiga isiklikult seotud ja jagavad oma seisukohti avalikult.