Teaduspoliitika konverents Tallinnas otsib lahendusi riiklikele arenguküsimustele

Täna toimub Tallinnas riigikogu konverents "Teadus kui Eesti arengumootor", kus poliitikud ja teadlased analüüsivad teaduspõhiste otsuste vajalikkust metsanduses, energeetikas ja riigikaitses. Fookuses on küsimus, kuidas teha keerulisi pikaajalisi valikuid piiratud andmete tingimustes.

Täna, 14. oktoobril, koguneb Tallinnas Toompeale riigikogu konverentsile „Teadus kui Eesti arengumootor (XIII)“, et arutada, kuidas muuta riiklikke otsustusprotsesse teaduspõhisemaks. Konverentsi avavad riigikogu esimees Lauri Hussar ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, keskendudes väljakutsetele, mida nõuab keeruliste ühiskondlike valikute langetamine olukorras, kus teave pole alati täielik.

Päevakava on jagatud kolme suurde teemaplokki: metsandus, energia ja julgeolek. Igas sektsioonis kõrvutatakse teadlaste prognoose ja poliitikakujundajate reaalseid valikuid, et leida tasakaalu majanduslike huvide, elurikkuse säilitamise ning julgeoleku tagamise vahel.

Tehnoloogia roll riigikaitses

Viimases teemaplokis arutletakse, kas kasvavad kaitsekulutused võivad toimida majanduskasvu mootorina. Fookuses on Eesti tehnoloogiasektori ja kaitsetööstuse suutlikkus luua väärtust, selle asemel et piirduda vaid välismaiste valmislahenduste ostmisega. Sõna võtavad Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ning erukindral Veiko-Vello Palm. Arutelus osalevad riigikogu liikmed, sealhulgas Raimond Kaljulaid ja Rene Kokk, analüüsides, millal on mõistlik investeerida kohalikesse inseneridesse ja teadlastesse.

Energia ja metsandus

Eelnevad paneelid keskenduvad metsanduse jätkusuutlikkusele ja energiapoliitikale. Energiablokis on teemaks taskukohasus ja varustuskindlus, kus esinevad teiste seas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ning majandusanalüüsi ja rahanduse professor Kadri Männasoo. Arutelus osalevad muuhulgas Jaak Aab ja Toomas Uibo.