Teadusjulgeolek: e-Eesti turvalisuse tegelik oht

Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm hoiatab, et puuduliku teadusjulgeoleku poliitika võib ohustada Eesti e-riigi infrastruktuuri ja NATO ees vähendada Eesti usaldusväärsust. Tamm kutsub teadusmaailmas üles rakendama julgeolekulist mõtlemist ning muutma rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse reegleid.

Eesti digitaalse riigivalitsuse juhtpositsiooni säilitamiseks peab teadusjulgeolek muutuma teadlaskonnas igapäevaseks prioriteediks, kirjutab Sisekaitseakadeemia teadusprorektor Riin Tamm. Tema sõnul on praegune lähenemisviis liiga hooleton ja võib põhjustada tõsiseid riske nii e-Eesti süsteemide turvalisusele kui Eesti mainele rahvusvahelises kogukonnast, eriti NATO kontekstis.

Tamm rõhutab, et teaduse ja uurimistöö valdkond ei ole isoleeritud väljaareng, vaid lahutamatu osa rahvuslike strateegiate elluviimisest. Kui Eesti tahabka säilitada oma positsiooni tehnoloogiliselt arenenud riigina ja usaldusväärse NATO liitlasena, tuleb teadusjulgeolekule pöörata jõulisemalt tähelepanu. Paljud rahvuslikud ja ülemaailmsed ohud algavad just teaduslikus keskkonnast, kus puudulikkuse tõttu võivad tekkida info- ja küberturvalisuse lünkad.

Praeguse rahvusvahelistumise ja teadusrahastuse süsteemi muutmine on vajalik selleks, et paremini kontrollida, millised välismaised partnerid pääsevad Eesti kriitilistele teadusvaldkondadele ligi. Tamm soovitab hakkata rakendama jäigemaid kontrollmehhanisme, ilma et see pärssiks teaduskoostööd ja rahvusvahelistumist. Tasakaal julgeoleku ja avatud teadusasutuste vahel on oluline, kuid hetkel on see tasakaal liiga pööratud avatuse suunas, mis loob võimaluse ohtudele.

Teadusjulgeoleku tugevdamine nõuab kultuurimuutust kogu teadusmaailmas. Iga teadlane ja uurija peab mõistma, et nende töö võib omada laiemaid julgeolekulisi tagajärgi. Sel moel saab e-Eesti ja Eesti riik jääda tugevaks ning NATO silmis usaldusväärseks partneriks, kes nii oma digiloomingus kui rahvusvahelistes teadusprojektides suudab jälgida rahvuslikke huve.