Teadus selgitab: miks gaseeritud jook pudelist välja purskab

Füüsik Marek Strandberg avab gaseeritud jookide käitumise tagamaid, selgitades, miks raputamine või Mentose kommi lisamine põhjustab äkilise purske. Tegemist ei ole keemilise plahvatusega, vaid füüsikalise nähtusega, kus süsihappegaas eraldub vedelikust massiliselt tänu arvukatele tekkekohtadele.

Gaseeritud joogid, nagu limonaad või koolajook, sisaldavad vees rõhu all lahustunud süsihappegaasi. Rahulikus olekus ja aeglasel avamisel eraldub gaasi vaid väike osa, jättes suurema osa süsihappegaasist vedeliku sisse. Kui aga pudelit raputada, muutub olukord märgatavalt. Raputamine tekitab pudeli sisepindadele kohti, kuhu gaasimullid hakkavad kogunema. Avamise hetkel langeb välisrõhk äkki ning kõigi nende mikromullide ümber hakkab gaas intensiivselt vabanema, mis loob illusiooni, nagu oleks pudelis tekkinud lisarõhk, kuigi tegelikult on kasvanud vaid mullide tekkimise kiirus ja hulk.

Mentose komm kui katalüsaator

Internetis populaarsust kogunud «plahvatuslik» reaktsioon koolajoogi ja Mentose kommi kokkupuutel põhineb samal füüsikalisel põhimõttel, kuid on tunduvalt võimsam. Mentose kommi glasuur ei ole sile, vaid mikroskoobi all vaadates ülimalt poorne ja krobeline. Need mikroskoopilised ebatasasused toimivad kui hiiglaslikud «mullide tehased».

Kui komm joogi sisse kukub, hakkab süsihappegaas selle pooridesse kogunema ja mullid tekivad sisuliselt igas vedeliku punktis korraga. See protsess on sedavõrd kiire ja massiline, et gaas surub pudelist välja ka suure osa vedelikust. Marek Strandberg rõhutab, et mõlemal juhul, nii pudeli raputamisel kui ka kommi lisamisel, on tegemist puhtalt füüsikalise protsessiga, mitte keemilise plahvatusega.