Teadlased tuvastasid Vaala tähtkujus uut tüüpi «mustad tähed»

Rahvusvaheline astronoomide rühm avastas James Webbi kosmoseteleskoobi andmetest varem tundmatu taevakeha tüübi. Need nn mustad tähed on tegelikult gaasipilvega ümbritsetud hiiglaslikud mustad augud, mis võivad selgitada galaktikate arengut.

Rahvusvaheline astronoomide meeskond teatas uut tüüpi kosmilise objekti avastamisest, mida teadlased nimetavad «mustadeks tähtedeks». Need objektid on tegelikult ülimassiivsed mustad augud, mis on tihedalt mähitud tulikuumasse gaasikihti. Avastus tehti James Webbi kosmoseteleskoobi arhiiviandmete põhjal.

Objekt, millele pandi tähiseks MoM-BH*-1, asub Vaala tähtkujus umbes 30 miljardi valgusaasta kaugusel Maast. Teleskoobi piltidel paistab see punaka laiguna, mis on oma olemuselt eksitav. Kuigi visuaalselt meenutab see tavalist tähte, on tegemist hoopis musta auguga, mida ümbritsev tihe gaasipilv kiirgab valgust intensiivsusega, mis ületab mis tahes teadaoleva tähe energiatoodangu 100 miljardit korda.

Uus kosmiline mõistatus

Teadlasi pani objekti lähemalt uurima selle valguse iseärasus, see oli peaaegu ühtlaselt punane, kuid kadus teatud lainepikkusest allapoole. Kavli astrofüüsika ja kosmoseteaduste instituudi teadlane Rohan Naidu märkis, et «MoM-BH*-1 puhul pole võrdväärset üheski teadaolevas klassis». Arvutisimulatsioonide abil suutsid teadlased lõpuks kindlaks teha objekti tegeliku olemuse.

Kui teooria kinnitust leiab, võib see tähendada, et paljud teised süvakosmosest leitud väikesed punased täpid on samuti taolised mustad augud. Need võivad olla moodsate supermassiivsete mustade aukude, sealhulgas meie oma Linnutee keskmes asuva objekti, varased arenguvormid.

Galaktikate arengu võti

Arvatakse, et MoM-BH*-1 tekkis umbes 660 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, ligikaudu 13 miljardit aastat tagasi. Objekti läheduses asub heledam galaktika ning simulatsioonid viitavad võimalusele, et need kaks võisid umbes 100 miljonit aastat hiljem ühineda. Sellised «mustad tähed» võisid toimida varaste kvasarite ehk galaktikate keskmes asuvate aktiivsete tuumade «mootoritena».