Teadlased: toetussõltuvus pidurdab elamute renoveerimist Eestis

Energiatõhususe tippkeskuse teadlased hoiatavad, et riiklik renoveerimistoetus on tekitanud sõltuvuse, mis tõrjub turupõhise renoveerimise välja. Järgmise 30 aastaga tuleb renoveerida veel 12 miljonit ruutmeetrit elamispinda, kuid EL-i toetusrahad on sisuliselt ära kasutatud ning 2027. ja 2028. aastal jäävad voorud vahele. Eriti kriitilises seisus on Ida-Virumaa, kus renoveeritud on vaid 5% hoonetest.

Eesti korterelamute renoveerimist iseloomustab üha kasvav sõltuvus riiklikust toetusest, ja seda isegi piirkondades, kus korteriühistutel oleks laenuvõimekus olemas. Nii hindavad olukorda mitme Eesti ülikooli teadlasi ühendava energiatõhususe tippkeskuse eksperdid oma hiljutises ülevaates.

12 miljonit ruutmeetrit ees

Tippkeskuse hinnangul tuleb järgmise 30 aasta jooksul renoveerida veel 12 miljonit ruutmeetrit elamispinda, mis vastab 9500-10 000 korterelamule. Senine toetustel põhinev süsteem on küll toimivust tõestanud, kuid on kulukas ja tekitab sõltuvust.

«Küsimus ongi, kas on võimalik jätkata lausaliselt toetades või tuleb sihistada toetusi neid päriselt vajavatele ja arendada turupõhiseid alternatiive kõrgema kinnisvaraväärtusega piirkondadele,» seisab ülevaates.

Kõrge kinnisvaraväärtusega aladel ei soovi paljud ühistud renoveerimist omal käel alustada, kuigi laenuvõime neil puudub mitte. Tulemuseks on olukord, kus turupõhine lähenemine ei saagi jalgu alla saada, sest kõik ootavad toetusvooru.

Ida-Virumaa jääb tugevalt maha

Renoveerimisaktiivsus erineb piirkonniti dramaatiliselt. Kliimaministeeriumi elamuinvesteeringute valdkonnajuhi Kaspar Alevi sõnul paikneb umbes 40% Eesti eluruumidest Tallinnas, Mustamäel on renoveeritud ligi 40% hoonetest, Lasnamäel aga vaid 11%. Kõige murettekitavam on olukord Ida-Virumaal, kus renoveerimist on läbinud ainult 5% hoonetest.

Hinnad tõusevad, raha jääb vähemaks

Renoveerimise maksumus on kerkinud 50 000 euroni korteri kohta. Muinsuskaitsealustes hoonetes küünib hind kuni 1500 euroni ruutmeetri kohta, kaks korda rohkem kui paneelamajas. Ranged kaitsepiirangud, mis peaksid väärtarhitektuuri säilitama, põhjustavad eksperdite sõnul sageli hoopis hoonete lagunemist.

«Toetusrahade praegusel tasemel hoidmine kujutab riigieelarvele märkimisväärset koormust muu hulgas riigikaitse kasvavate kulude kõrval,» tõdevad teadlased.

Toetuste tuleviku ümber tekib ebakindlus

Praegused EL-i toetusrahad on sisuliselt ära kasutatud ning 2027. ja 2028. aastal jäävad voorud vahele. Tippkeskuse eksperdid hoiatavad, et see võib sektori seisaku viia, turuosalised leiavad sel ajal muu väljundi ega pruugi kohe tagasi tulla.

Kliimaministeeriumi sõnul pole nende kahe aasta toetuste suurus veel selge, kuna EL-i rahastu plaan on alles kujunemisel. Kas ETS-i kvootide vahenditest saab renoveerimist toetada juba 2027. aastal, selgub riigieelarve läbirääkimistel aasta lõpus, toetuste jagamine on aga tavapäraselt toimunud juba aasta esimestel kuudel. Märtsis 2027 toimuvad ka riigikogu valimised, mis lisab poliitilise muutuja.

Alev lisas, et kultuuriväärtuslike hoonete toetamise kord plaanitakse ümber vaadata: edaspidi soovitakse toetada etapiviisiliselt, katuse vahetamine, küttesüsteemi uuendamine ja soojustamine eraldi voorudes, mitte kogu tervikrenoveering korraga.

Energiatõhususe tippkeskus on 2024-2030 kestev seitsmeaastane projekt, kuhu kuuluvad teadlased Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tallinna Ülikoolist, eesmärgiga toetada läbimurret elamute tervikrenoveerimisel.