Teadlased: süsi ja biomass tooksid Euroopale sadu miljardeid eurosid kahjusid

Teadlased hoiatavad, et süsi ja biomassi kasutamine energeetikas tooks Euroopa Liidule sadu miljardeid eurosid tervise- ja kliimakahjusid. Geopoliitilised pinged ja energiaimpordipiirangud on tõstnud energiahindu üle kogu EL-i, tuues esile energiajulgeoleku haavatavused. Teadlaste hinnangul on EL-i energiaüleminekustrateegiate kriitiline ümberhindamine hädavajalik.

Euroopa Liidu energiajulgeolekut on viimastel aastatel tugevalt raputanud geopoliitilised pinged ja energiaimpordipiirangud, mis on põhjustanud energiahindade järsu tõusu. Teadlased hoiatavad nüüd, et süsi ja biomassi ulatuslik kasutamine energiatootmises võiks tuua EL-ile sadu miljardeid eurosid tervise- ja kliimakahjusid.

Energiahindade tõus muutis reeglid

Alates 2020. aastast on energiahinnad Euroopa Liidus hüppeliselt kasvanud ega näita märke varasemale tasemele naasmisest. See on sundinud poliitikuid ja teadlasi ümber hindama seniseid energiaülemineku strateegiaid ehk energiapöörde aluseks olevaid põhimõtteid. Kriitilised hääled rõhutavad, et alternatiivina tuule- ja päikeseenergia arendamisele ei tohiks unustada süsi ja biomassi ümber kerkinud debatte.

Teadlaste hoiatused tervise- ja kliimamõjudest

Teadlaste hinnangul kaasneb süsi ja biomassi suuremal määral energeetikas kasutamisega märkimisväärne negatiivne mõju nii rahvatervisele kui ka kliimale. Selliste valikute kulud võivad ulatuda sadade miljardite eurodeni, mis koormasid EL-i eelarvet ja riikide tervishoiusüsteeme. Teadlased rõhutavad seetõttu, et lühiajalised energiajulgeoleku lahendused ei tohi varjutada pikaajalisi keskkonna- ja tervisemõjusid.

EL-i energiastrateegia vajab ümberhindamist

Arvamused on ühtsed selles, et EL-i energiaüleminekustrateegiate kriitiline ümberhindamine on praegusel hetkel hädavajalik. Energiavarustuse lüngad ja haavatavused, mis korduvate geopoliitiliste pingete taustal ilmsiks tulid, nõuavad tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii varustuskindluse, majanduslike kulude kui ka tervise- ja kliimamõjudega. Teadlased kutsuvad Euroopa otsustajaid üles tegema valikuid, mis ei ohverdaks pikaajalisi eesmärke lühiajalise energiakriisi leevendamise nimel.