Teadlased selgitasid välja Tallinna sadama lähistelt leitud 14. sajandi koge päritolu

2022. aastal Tallinna sadama piirkonnast ehitustööde käigus leitud keskaegne laevavrakk ehitati teadlaste andmetel suures osas Leedus, kuid sai oma viimase lihvi Eestis. Dendrokronoloogiline analüüs kinnitas, et laeva karkass valmis 1370. aastate alguses.

Teadlaste koostööprojekt, milles osalesid Tartu Ülikooli, Eesti Meremuuseumi ja Kopenhaageni Ülikooli eksperdid, on andnud täpse ülevaate 2022. aasta kevadel Tallinna sadama lähedalt Lootsi tänavalt leitud keskaegse kaubalaeva ehk koge ajaloost. Toona ehitustööde käigus avastatud puidust vrakk, mis pärineb 14. sajandist, pakkus uurijatele unikaalset võimalust heita pilk tolleaegsele laevaehitustavale.

Dendrokronoloogiline analüüs, mis võimaldab puude kasvukohta ja raieaega suure täpsusega tuvastada, näitas, et aluse kere ehitati Leedu rannikul. Kere alumise osa jaoks kasutatud tammed raiuti aastatel 1370-1372. Laeva ülemiste konstruktsioonide, sealhulgas kambüüsi ehitamiseks kasutatud puit pärineb aga 1373–1374. aasta talvest. Hilisemad analüüsid tuvastasid, et laeval leiduvad lahtised puitdetailid on valmistatud Tallinnas kasvanud puudest, mis viitab sellele, et laev transporditi pärast karkassi valmimist põhja poole, kus kohalikud meistrid selle lõplikult varustasid ja viimistlesid.

Nutikad lahendused ja karmid olud

Uurimistöö käigus selgus ka huvitav detail laevaehituse kvaliteedi kohta. Ligikaudu veerandil uuritud laevalaudadest tuvastati nn külmarõngad, heledamad puidukihid, mis tekivad puu kasvuperioodil esinenud ränkade külmade või vigastuste tõttu. Selline puit on tavapärasest hapram ja nõrgem, mis tegi selle kasutamise meresõiduks mõeldud laeva kere juures riskantseks.

Laevaehitajad olid probleemist teadlikud ja leidsid oskusliku lahenduse: nõrgemad kohad tugevdati siseküljelt täiendavate tihedate laudadega. Uurijate hinnangul oli laev uppumise hetkel võrdlemisi uus, kuna selle korpusel puudusid suuremate parandustööde jäljed. Kuigi koge eluiga jäi lühikeseks, õnnestus sellel siiski kanda „reisijate“ seltskonda, nagu tõestasid pardalt leitud arvukad (laevarottide) jäänused. Täpsemad tulemused avaldati teadusajakirjas Dendrochronologia.