Teadlased: molübdeen pani aluse elu tekkele Maal

Uurimus näitab, et molübdeen oli esialgne metall, mis võimaldas ürgsete mikroobidega keemilisi reaktsioone, millest kasv välja arenes elu Maal. Teadlased uskusid varem, et volframi roll oli esmane, kuid uus uurimus vaidlustab selle oletuse. Avastus võib mõjutada ka otsimusi elu järele teistel planeetidel.

Teadlased on teinud märkimisväärse avastuse maapallel eksisteerinud elu alguse kohta. Uuringu järgi suutsid ürgsed mikroobid kasutada molübleeni, kuigi see metall oli ookeanites olevates vetes algselt mikroskoopilistel kogustel. Just see element mängis määravat rolli keemiliste reaktsioonide juhtimisel, milleta elu meie planeedil täna toimida ei saaks.

Seni on teadlased oletanud, et volframi roll oli elu tekkamisel esmane ja molübdeen tulnud alles hiljem. Kuid uue uuringu tulemused seaavad selle traditsioonilist käsitlust kahtluse alla ja panustavad molübleenile elu ajaloo varakult sündmustes keskset tähtsust.

Teadlaste hüpotees toetub tulikuumade hüdrotermiliste lõõride uurimisele, mis asuvad sügaval ookeanipõhjas. Just siin keskkonnades võis molübdeen muutuda taandamatuks ning võimaldada keemilisi protsesse, mis viisid elu tekkimisele. Keskkond, kus oad ja ained segunedus erakordsetes tingimustes, pakub elu takkesisu avastamisele otsustavat tähtsust.

Avastuse kõige märkimisväärsem aspekt võib olla selle mõju kosmoloogilisele uurimistööle. Teadlased näevad selles uues teadmises potentsiaali võimaliku elu otsimisel teiste planeetide ja kuude peal. Kui molübdeen oli elu käivitajaks Maal, võivad sarnased tingimused ja keemilised elemendid osutada elu olemuse kohta universumis.