Teadlased: mereelustik hakkas tühju kodasid elupaigana kasutama 470 miljoni aasta eest

Tartu Ülikooli teadlaste juhitud rahvusvaheline uuring näitab, et 470 miljonit aastat tagasi toimunud muutus mereelustikus pani aluse uuele ökoloogilisele nišile. Fossiilide analüüs paljastab, et esimeste asustatud kodade jäljed pärinevad just Baltika piirkonnast.

Tartu Ülikooli teadlased eesotsas Olev Vinn, Oive Tinn, Liisa Langi ja Mare Isakariga tuvastasid uuringus, et umbes 470 miljonit aastat tagasi hakkasid mereloomad esimest korda kasutama tühjade limuste kodasid oma elupaigana. See käitumismuster tähistas olulist nihket toonastes mereökosüsteemides ja mõjutas elurikkuse kasvu.

Varem, kambriumi ajastul üle 500 miljoni aasta tagasi, jäid tühjad kojad asustamata, kuigi varjulisi õõnsusi organismidele leidus. Uus rahvusvaheline uurimistöö, mis avaldati ajakirjas Scientific Reports, analüüsis fossiile üle maailma. Tulemused näitavad, et asustamine algas kesk-ordoviitsiumis, mil loomad hõivasid esimesena peajalgsete ehk nautiloidide avarad kojad.

Elupaikade erinevused

Kodade kuju määras oluliselt sealsete elanike mitmekesisust ja suurust. Nautiloidide avaramad kambrid võimaldasid paremat veevahetust, mis tagas piisava hapniku ja toidu ning aitas eemaldada jääkaineid. Seevastu tigude kitsamate ja keerdunud kodade puhul oli veevahetus piiratum, mistõttu seal elanud organismid jäid enamasti väiksemaks või puudusid mõned liigid üldse.

Ordoviitsiumi lõpuks, umbes 450 miljonit aastat tagasi, oli kodade sisemuste koloniseerimine levinud ja tihedalt asustatud. Seal leidusid sammalloomad, käsijalgsed, käsnad ja graptoliidid.

Baltika kui lähtepunkt

Kõige varasemad tühjade kodade asustamise jäljed on leitud just Baltika aladelt, mis viitab võimalusele, et selline eluviis kujunes välja siinsetes vetes. Samas märgivad autorid, et see tulemus võib peegeldada ka siinse piirkonna kivististe põhjalikumat uuringut. Hiljem levis komme ka Põhja-Ameerika, Lõuna-Hiina ja Gondwana piirkondadesse, muutes nähtuse ülemaailmseks. Uus eluviis sündis ajal, mil mereelustiku mitmekesisus kasvas ja röövloomade surve sundis väiksemaid organisme end kaitseks kodade sisse peitma.