Teadlased lükkavad ümber Eestis levivad väited koroonavaktsiinide ja laste autismi seosest

Internetiportaalides levinud väited, justkui uus uuring tõestaks koroonavaktsiinide ja autismi seost, on meditsiiniekspertide poolt ümber lükatud. Analüüs on teaduslikult nõrgal alusel, eelretsenseerimata ning ei suuda tõestada põhjuslikku seost vaktsineerimise ja diagnooside vahel.

Eestis on sotsiaalmeedias ja erinevates portaalides hakanud levima väited, nagu oleks uus uuring tõestanud koroonavaktsiinide ja lastel esinevate neuroarenguliste häirete, sealhulgas autismi ja tähelepanu- ning tegevushäire (ATH), otsest seost. Meditsiinieksperdid kinnitavad aga, et tegemist on sisutu ja eelretsenseerimata materjaliga, mis ei suuda tõestada mingisugust põhjuslikku seost tervisehäirete ja vaktsineerimise vahel.

Puudulik teaduslik alus

Tegemist on Nicolas Hulscheri ja tema kaasautorite poolt Zenodo andmebaasi üles laaditud eeltrükiga. Sellised publikatsioonid ei ole läbinud teadusmaailmas standardset kvaliteedikontrolli ehk eelretsenseerimist. See tähendab, et teised sõltumatud erialateadlased ei ole selle kvaliteeti ja õigsust hinnanud.

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Pärt Peterson tõdeb, et tulemustesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega. "Üldiselt käsitleksin antud töö tulemusi suure ettevaatusega," märkis Peterson. "Teaduses peetakse oluliseks, et mistahes uuring käib enne avaldamist läbi sõltumatute ekspertide analüüsi. Sellisel kujul on eeltrükk pigem hüpoteese tekitav, mitte tõendav."

Metoodilised vead

Kuigi analüüsi valim on ligi 22 000 last, on selle metoodikas märkimisväärsed puudujäägid. Algandmeid vaadates ei esinenud vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel autismi esinemissageduses statistiliselt olulist erinevust. Statistilised seosed ilmnesid alles pärast keeruliste matemaatiliste mudelite rakendamist, mis sõltuvad otseselt uurijate valitud eeldustest.

Uuring on ristlõikeline, mis tähendab andmete kogumist ühel ajahetkel. Selline meetod ei võimalda kindlaks teha, kas vaktsineerimine toimus enne diagnoosi panemist. Lisaks on uuringu autoritega seotud isikutel minevikus esinenud konflikte teadusliku usaldusväärsusega, sealhulgas ohtliku valeinfo levitamisega terviseküsimustes. Aastakümnete pikkune teaduslik tõendusmaterjal on korduvalt kinnitanud, et vaktsiinid ei põhjusta autismi.