Teadlased: loomade soolestiku võis käivitada tihe rakuline koostöö

Uus teooria pakub välja, et loomade soolestiku evolutsiooniline alus pandi paika, kui üherakulised olendid hakkasid tihedas koostöös koos toimima. Kõik loomad, alates sääskedest kuni elevantideni, koosnevad paljudest rakkudest, välja arvatud algloomad nagu amööbid. Teadlased usuvad, et see rakkude liitumine toimus juba aegade hämaruses.

Uus teaduslik teooria pakub põnevat selgitust sellele, kuidas loomade soolestik evolutsiooni käigus tekkida võis. Nimelt arvatakse, et üherakulised olendid liitusid kauges minevikus omavahel nii tihedalt, et hakkasid toimima ühe tervikliku organismina, ning just see tihe kokkupanek võis panna aluse kõigi loomade soolestikule.

Kõik tuntud loomad, nii pisikesed sääsed kui ka hiiglaslikud elevandid, koosnevad arvukatest rakkudest. Erand on vaid algloomad, nagu amööbid ja ripsloomad, keda teadlased tegelikult päris õigeteks loomadeks ei loe. Need on üherakulised elusorganismid, kes elavad iseseisvalt ega moodusta keerukamaid koosluseid.

Teooria järgi toimis muutus aegade hämaruses: üherakulised olendid, kes enne elasid eraldi, hakkasid ühiselt koordineeritult toimima. See protsess, kus rakud jagasid eri ülesandeid ja olid üksteisega pidevas tihedas kontaktis, lõi aluse keerukamale kehakorraldusele, sealhulgas seedimist võimaldavale soolestikule.

Selline evolutsiooniline hüpe on üks bioloogia põhiküsimusi: kuidas tekkis mitmerakulisus ja millised eelised see varasele elule pakkus? Tänapäevased uuringud üherakuliste organismide käitumise kohta aitavad teadlastel seda iidset üleminekut paremini mõista ja rekonstrueerida.