Teadlased leidsid looduses universaalse rütmi, mis seob loomi ja inimesi

Rahvusvaheliste teadlaste uuring näitab, et paljud looduslikud signaalid, jaaniusside vilkumine, loomade häälitsused ja inimeste muusika, järgivad üllatavalt sarnast tempost. Teadlased arvavad, et see ühine taktsagedus on seotud sellega, kuidas aju infot töötleb ja suhtlust korraldab.

Teadlased on avastanud märkimisväärse nähtuse: looduses esinevate erinevate suhtlussignaalide vahel on puhaspuhta ühisosa. Uuringu kohaselt korduvad signaalsagedused loomade ja inimeste käitumises nii sarnaselt, et teadlased suspekteerivad selle olenevat aju fundamentaalsetest töötlusomadusest. See ei ole juhuslik kokkusattumus, vaid potentsiaalselt aju «lemmiksagedus», millele süsteemid spontaanselt häälestuvad.

Avastus ühendab ootamatult erinevaid bioloogilisi valdkondi. Jaaniusside vilkuvad mustrid, loomade akustilised signaalid ja inimeste muusikavorm, need kõik näivad järgivat sarnast rütmiliste komponentide struktuuri. Teadlased oletavad, et selline paralleelsus viitab evolutsioonilisele efektiivsusele: kui aju on optimaalses tempos teave vastuvõtmiseks ja töötlemiseks, on loomulik, et erinevad liigid omavahel arenenud sellele sagedusele.

Selle leiule võib olla sügav mõju meie arusaamale loodusest. Kui signaalid on tõepoolest häälestatud universaalsele aju-optimeeritud sagedusele, võib see mõjutada kõike alates tantsust kuni kõneni, alates muusikavalimistest kuni bioloogiliste signaalide evolutsioonini. See tähendab, et meie igapäevased käitumuslikud valikud, kuidas me loome, kuidas me liigume, kuidas me suhtleme, võivad olla palju sügavamalt loodusega seotud, kui seni arvatud.

Teadlased märgivad, et täiendavad uuringud on vajalikud selleks, et mõista, kuidas elu on aja jooksul selle universaalse taktsagedusega harmooniasse jõudnud ja kuidas erinevad ekosüsteemid seda põhimõtet rakendasid. Avastus võib anda uusi nägemusi nii liikidevahelise suhtluse kui ka aju neurofonoloogiliste mehhanismide kohta.