Teadlased jälgivad Suur-Pakri saarele asustatud lagritslanelaste käekäiku

Tartu Ülikooli zooloogid on asustanud Suur-Pakri saarele 20 Eestis looduses väljasurnud lagritslanelast, et uurida nende kohanemist vabas looduses. Esimesed vaatlused on paljulubavad, enamik loomi on elus ja tegutsevad aktiivselt, pakkudes teadlastele haruldasi pilguheite nende öisesse ellu.

Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägi on koos meeskonnaga Suur-Pakri saarel läbi viimas ambitsioonikat projekti, mille eesmärk on taastada Eesti looduses väljasurnud unilaste hulka kuuluv lagritslane. Projekti raames viidi saarele kahes laines kokku 20 isendit, kellest esimene rühm jõudis saarele 24. juulil.

Edukas kohanemine vabas looduses

Lagrits, kes on välimuselt sarnane kaelushiirele, kuid eristub musta silmamaski ja karvase kahevärvilise sabaga, on oma eluviisidelt sarnane oravaga. Erinevalt oravast on lagritslane öise eluviisiga ning veedab pool aastat talveunes. Marko Mägi sõnul on teadlased raadiosaatjate abil loomadel silma peal hoidnud ning vaatlused kinnitavad, et enamik saarele viidud loomadest on siiani elus.

Teadlased on saanud jälgida nende toimetusi, sealhulgas öiseid õunapuude otsas õunte söömisi, et talveks rasvavarusid koguda. Ühel vaatlusööl õnnestus uurijatel tabada isegi lagritslanelaste omavahelist suhtlust, mida zooloog kirjeldas kui omamoodi «laulupidu».

Ohud ja tulevikuväljavaated

Kuigi kohanemisprotsess on olnud oodatust edukam, on saare ökosüsteemis ka väliseid riske. Näiteks on talvise merejää kaudu saarele jõudnud rebaseid, kes võivad kujutada endast potentsiaalset ohtu. Seni pole aga tõendeid sellest, et kiskjad ja lagritslanead oleksid omavahel massiliselt kokku puutunud.

Projekti järgmine oluline verstapost on saabuv talv. Kuna lagritslanead pole vabas looduses Eestis ühtegi talve veetnud, on nende ellujäämine endiselt küsimärgi all, ehkki saarel on piisavalt peidukohti. Teadlaste suurim lootus on, et järgmisel kevadel õnnestub saarelt leida isendeid, kes pole märgistatud, see oleks kindel märk, et nad on vabas looduses järglasi andnud ja liik on asunud end taastama.