Teadlased: Eesti linnad vajavad terviklikku plaani liigvee juhtimiseks

Möödunud nädalavahetuse tugevad vihmasajud tõid esile vajaduse parema sademevee haldamise järele, kuna Eestil puudub praegu ühtne strateegia. Maaülikooli teadlaste andmetel on sadude intensiivsus viimase kümnendiga kasvanud neli protsenti.

Möödunud nädalavahetusel Eesti mitmetes piirkondades tänavad vee alla uhtnud sademehulgad on toonud taas tähelepanu alla linnade valmisoleku. Maaülikooli teadlased rõhutavad, et kuigi tehnilised lahendused on olemas, puudub Eestil terviklik plaan liigvee suunamiseks ja haldamiseks.

Viimase kümnendi jooksul on sadude intensiivsus Eestis kasvanud neli protsenti ning prognooside kohaselt trend jätkub. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et tihedalt asustatud linnaruumis ei ole torustikud piisavalt võimekad, et erakordselt suure hulga veega toime tulla.

Linnad peavad planeerima vee teekondi

Maaülikooli teadlane Ottar Tamm selgitab, et praegune vastutus on killustatud veevärgi, kinnistuomanike ja kohalike omavalitsuste vahel, kuid süsteemne lähenemine on puudulik.

«Meil lähevad intensiivsemaks sajud, torud ei lähe suuremaks, seega see vesi peab kuskile mahtuma ja kui ta ei mahu, peavad olema ette nähtud teekonnad, kuhu ta saab liikuda,» märkis Tamm. Ta tõi näiteks Tartu Supilinna, kus uute tänavate projekteerimisel tuleks juba varakult vooluteekonnad ette näha, et vältida vee kogunemist elamupiirkondadesse.

Katsetused Tartus ja tulevikuvaated

Tartu linn on asunud katsetama looduspõhiseid lahendusi sademevete piirkonnas, luues viivealasid, kus vesi saab enne torustikku jõudmist koguneda ja aeglustuda. Tartu abilinnapea Kertu Vuks selgitas, et sellised kraavid on hädavajalikud, et leevendada koormust linna torustikule.

Kertu Vuksi sõnul ei ole praegu veel kehtestatud nõuet, et arendajad peaksid selliseid lahendusi kohustuslikult rakendama, kuid tulevikuvaates võiksid vihmapeenrad ja viivealad olla üldplaneeringute loomulik osa.

Teadlased töötavad praegu välja täpsemat juhendit liigvee juhtimiseks, mis peaks valmima sügise lõpuks. See dokument on suunatud nii inseneridele kui ka omavalitsustele, pakkudes juhiseid, kuidas linnaruumi kliimamuutustega kohandada.