Teadlane: Eesti majarenoveerimist ei saa edasi lükata toetuste puudumise tõtte

Kliimaministeerium on koostanud riikliku hoonete renoveerimise kava, mis on tekitanud ühiskonnas vastakaid arvamusi. Ekspertide sõnul on kava sõnumid ebaselged ning avalikkusele on raske mõista, miks renoveerida ilma ulatuslike riiklike toetusteta. Teadlased rõhutavad, et renoveerimist ei saa edasi lükata, isegi kui riigi rahakott on piiratud.

Kliimaministeerium on avaldanud riikliku hoonete renoveerimise kava esimese versiooni, mis on tekitanud ühiskonnas elavat arutelu. Kava puudutab Eesti elamufondi energiatõhususe parandamist ning ulatub aastakümneid ette, kuid selle sõnumid on saanud segast vastuvõtu.

Kava põhjustab segadust

Kirjutisi on ilmunud nii renoveerimise vajalikkusest kui ka sellest, et riigil napib raha toetuste maksmiseks. Lisaks on kõlanud väiteid, et energiatõhusus ei olegi piisav põhjus majade renoveerimiseks. Teadlaste hinnangul on kava põhisõnum läinud arvude ja tabelite rohkuse tõttu kaduma, lugejal on keeruline tabada, mis on tegelik eesmärk ja kuidas sinna jõuda.

Ekspertide sõnul on kava probleem see, et see püüab korraga lahendada liiga palju küsimusi, jättes selge prioriteetide järjestuse kõrvale. Renoveerimise majandusliku ja kliimakasuliku poole kommunikeerimine on jäänud liiga keeruliseks tavakodanikule, keda teema kõige rohkem mõjutab.

Renoveerimist ei saa edasi lükata

Teadlaste põhisõnum on selge: Eestis tuleb majad renoveerida sõltumata sellest, kas riik pakub laiapõhjalist toetussüsteemi või mitte. Energiahinnad, hoonete tehniline seisukord ja kliimaeesmärgid koos moodustavad surve, mis ei kao ootamise käigus.

Samal ajal tunnivad eksperdid, et toetussüsteemide järkjärguline vähendamine tähendab, et majaomanikud peavad hakkama rohkem ise vastutust võtma. See nõuab aga selget teavitust ja praktilist nõustamist, mida kavast praegu ei piisa.