Tbilisi Rike-pargis käib ajaloo lammutamine

Tbilisi Rike-pargis algas augustis vastuolulise kontserdi- ja näitusekeskuse lammutamine. Hoone füüsiline hävitamine on tõlgendatav poliitilise žestina, millega soovitakse kustutada mälestus riigi euroopameelsest moderniseerimisajast.

Tbilisi Rike-pargis on alanud lammutustööd, mille sihtmärgiks on kohalike seas tuntud «torud», futuristlik kontserdi- ja näitusekeskus. Itaalia arhitektide Massimiliano ja Doriana Fuksase projekteeritud kaks hiiglaslikku metallist tunnelit, mis asusid otse Rahusilla kõrval, on kavas täielikult lammutada tänavu detsembriks.

Hoone ehitust alustati Gruusia endise presidendi Mikheil Saakashvili ametiajal, mil riik liikus jõuliselt Euroopa suunas. Toona oli see ambitsioonikas moderniseerimisprojekt, mille hinnanguline maksumus ulatus 40 miljoni euroni. Riiklikest vahenditest kulus lõpuks siiski 75 miljonit lari, mis praeguse kursiga on ligikaudu 25 miljonit eurot. Hoone jäi aga lõplikult valmimata ja pärast 2012. aasta võimuvahetust on see seisnud tühjana.

Arhitektuur kui poliitiline märk

Massimiliano ja Doriana Fuksase loodud hooned, olgu need siis Lyonis või Roomas, kannavad endas Euroopa modernismi esteetikat: avatust ja tulevikku vaatavat julgust. Tbilisi «torud» polnud erand. Need sümboliseerisid katset asetada Gruusia linnaruum samale tasemele suurte Euroopa keskustega. Just seetõttu on hoone lammutamine enam kui pelgalt ehitustehniline protsess, see on otsus mälu ja poliitika vallas.

Praegune Gruusia poliitiline juhtkond on valinud kurssi,, mida toetas Saakashvili, oluliselt erineva tee. Hoone lammutamine eemaldab linnapildist füüsilise tõestusmaterjali ajastust, mil riik sidus oma tuleviku ühemõtteliselt euroatlantiliste ambitsioonidega. See on omamoodi ajaloo kirjutamine läbi linnaruumi ümberkujundamise.

Sarnaseid paralleele võib leida ajaloost. Nõukogude võimu ajal Gruusias hävitati või muudeti tundmatuseni kirikuid ja kloostreid, mida peeti ideoloogiliselt sobimatuteks. Uue võimu maailmavaatega mittehaakuvad rahvuslikud ja religioossed sümbolid lammutati füüsiliselt või lasti aastakümnetega laguneda. Praegune sündmuste jada Tbilisis kordab seda mustrit, demonstreerides, kuidas püütakse avalikust mälust kirurgiliselt eemaldada terve ajalooetapp.