Tarvi Sits: aeg on lõpetada bürokraatia ja hakata looma elamisväärset Eestit

Regionaalpoliitika peab loobuma vananenud toetusskeemidest ning keskenduma haridusele, kultuurile ja elukeskkonnale. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits leiab, et inimeste elukvaliteedi parandamine on tõhusam vahend piirkondliku arengu soodustamiseks kui riiklik plaanimajandus.

Eesti regionaalpoliitika vajab fundamentaalset suunamuutust. Aastakümneid on eksperdid ringutanud samu ideid, keskendudes riiklikule planeerimisele ja ettevõtetele jagatavatele toetustele. Tarvi Sits, Lääneranna vallavanem, leiab, et see mudel on oma aja ära elanud. Selle asemel, et kulutada ressursse keerulistele nõustamissüsteemidele, peaks riik panustama kohtadesse, kuhu inimesed tahavad päriselt elama asuda.

Haridus on selle visiooni nurgakivi. Vallavanemana on Sits näinud, kuidas rutakas haridusvõrgu kärpimine kahjustab kogukondi ja õõnestab usaldust riigi vastu. Metsküla algkool on siin kõnekas näide: hästi hoitud väikekool toimib magnetina, meelitades maapiirkonda noori peresid, kes hindavad turvalist ja kodulähedast õpikeskkonda. Riigi suunatud lisaraha väikekoolidele annab omavalitsustele vajaliku toe, et vältida koolide koondamist suurtesse keskustesse.

Keskendumine elukeskkonnale

Sits kritiseerib harjumust rajada toetuste abil uusi tööstusparke, mis tihti jäävad pooltühjaks. Tulevikku vaatav poliitika peaks soosima olemasolevate ajalooliste hoonete renoveerimist. See vastab nii rohe-eesmärkidele kui ka inimeste soovile elada kohas, millel on iseloom. Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja nende muutmine mitmekesiseks on olulisem kui uue betooni valamine. Hiljuti heaks kiidetud EL 2028+ jaotusettepanek pakub selles osas lootust, kui kultuuriministeeriumi pakutud reform suunatakse õigesse kohta.

Infrastruktuur ja kultuurielu loovad majanduslikku väärtust. Hajaasustusega piirkondades, kus asustustihedus on kohati vaid 3,7 inimest ruutkilomeetril, ei ole realistlik loota tihedale bussiliiklusele. Küll aga saab parandada teede seisukorda, mis on elanike jaoks igapäevane murekoht. Lisaks toetab kultuurielu, olgu selleks Seto kuningriigipäev või Viljandi pärimusmuusika festival, otseselt kohalikku ettevõtlust, kuna toob piirkonda külastajaid, kes tarbivad teenuseid ja ööbivad kohapeal. Investeering kultuurisündmustesse tasub end mitmekordselt ära.