Tartusse rajatakse päikesepaneelide taaskäitluskeskus

Tartu ettevõte Epler & Lorenz hakkab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel arendama päikesepaneelide käitlusvõimekust. Projektiga soovitakse luua infrastruktuur, mis võimaldab tulevikus ringlusse suunata tuhandeid tonne klaasi ja väärtuslikke metalle.

Tartus asuv jäätmekäitlusettevõte Epler & Lorenz on saamas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ligi pool miljonit eurot, et rajada päikesepaneelide käitlusüksus. Eesmärk on luua tehnoloogiline võimekus eraldada ja taaskasutusse suunata paneelide koostisosi, mille seas on nii klaasi ja alumiiniumi kui ka väärtuslikumaid komponente nagu vask ja ränipõhised peenfraktsioonid.

Janis Lorenz, ettevõtte juhatuse liige, märkis, et arenduse ambitsioon on saavutada aastane käitlusmaht kuni 1600 tonni. Kuigi praegused mahud on võrreldes tulevikuprognoosidega tagasihoidlikud, mullu koguti Eestis päikesepaneelide jäätmeid umbes 100 tonni, valmistutakse sektori kiiresse kasvu.

Tehnoloogia ja ringlussevõtu väljakutsed

Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonnajuht Piret Otsason selgitas, et jäätmemure ei ole täna veel mastaapne, kuid see muutub aastatega. Probleemtooteregistri andmetel on Eestis ajavahemikus 2018-2025 turule toodud 60 000 tonni päikesepaneele. «Jäätmekäitlejad on arvestanud, et 2027. aastal võib meil maksimaalselt tekkida 1000 tonni päikesepaneele aastas,» märkis Otsason.

Kuigi päikesepaneelide normaalne eluiga on vahemikus 25-30 aastat, jõuab osa seadmeid jäätmejaamadesse ennetähtaegselt. Eesti Elektroonikaromu juht Kaur Kuurme tõi välja, et paneelide väljavahetamist kiirendavad mehaanilised kahjustused, nagu rahest tingitud purunemised, aga ka soov uuemate ja efektiivsemate tehnoloogiate järele, mis lubavad sama suurel pinnal toota rohkem energiat.

Ressursi taaskasutuse küsimus

Tüüpiline ränipaneel koosneb ligikaudu 80 protsendi ulatuses klaasist, ülejäänu on segu alumiiniumist, polümeeridest, ränist, vasest ja hõbedast. Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemteadur Harri Moora nentis, et klaasi purustamine on lihtne, kuid väärtuslike metallide kättesaamine nõuab keerukamat tehnoloogiat, mida Eestis praegu veel laialdaselt ei ole.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul võib 2050. aastaks maailmas koguneda kuni 80 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid. See tekitab küsimusi tootjavastutuse pikaajalisuse kohta, kuna praegused ettevõtted, kes maksavad tasusid täna, ei pruugi olla turul 30 aasta pärast, mil nende toodang oma eluea lõppu jõuab.