Tartus tähistatakse ajaloolase Sulev Vahtre pärandit

Tartus toimuv mälestuskonverents keskendub ajaloolase Sulev Vahtre akadeemilisele ja ühiskondlikule panusele. Ühtlasi esitletakse sündmusel 640-leheküljelist koguteost «Õigus ajaloole», mis võtab kokku tema uurijakreedo.

Tartus tähistatakse sel nädalal ajaloolase Sulev Vahtre mälestust, tuues kokku akadeemikud, kolleegid ja tema pärandi uurijad. Sündmus heidab pilgu nii Vahtre panusele Eesti ajaloo õpetamisel kui ka tema rollile riikluse taastamisel.

Akadeemiline ja poliitiline tegevus

Vahtre tegevus ei piirdunud vaid auditooriumiga. 1. aprillil 1989 taastas ta Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo kateedri, mida ta juhtis 1993. aastani. Tema õpetusviis, mis rõhutas rahvuslikku iseolemist ja ajaloolist järjepidevust, eristus Nõukogude ajal valitsenud ametlikust ideoloogiast.

Tema riigimehelik tegevus tipnes aastatel 1991-1992, mil ta osales põhiseaduse assamblee liikmena uue Eesti Vabariigi põhikorra kujundamisel. Ühtlasi kuulus ta Eesti Kongressi koosseisu, ühendades nõnda oma teadusliku huvi riikluse tekke vastu otsese praktilise panusega riigi taastamisse.

Uus koguteos «Õigus ajaloole»

Konverentsil astuvad üles emeriitprofessor Tiit Rosenberg ja professor Mati Laur, kes avavad Vahtre panust õpetlasena. Isiklikuma vaate annab ajaloolase Lauri Vahtre, kes mõtestab isa elutööd nii kolleegi kui pereliikme perspektiivist.

Ürituse raames esitletakse kirjastuse Ilmamaa välja antud 640-leheküljelist kogumikku «Õigus ajaloole». Raamat koondab Vahtre artikleid ja mõttekäike, mis ulatuvad Jüriööst ja rahvastikuloost kuni kirikuajaloo ning mälestusteni. Teose läbiv joon on nõudmine uurida Eesti minevikku rangelt allikakriitiliselt ja põlisrahva vaatepunktist lähtuvalt, vältides ajaloo painutamist päevapoliitilistest vajadustest.