Tartus mälestatakse Ungari 1956. aasta revolutsiooni 70. aastapäeva pärgade ja kontserdiga

Pühapäeval, 25. oktoobril tähistatakse Tartus Ungari 1956. aasta revolutsiooni 70. aastapäeva, mil mälestatakse vabadusvõitlejaid pärgade asetamise ja kontserdiga Vanemuise kontserdimajas. Sündmus meenutab ungarlaste vastupanu ja sellega kaasnenud solidaarsust Eestis.

Pühapäeval, 25. oktoobril 2026 tähistatakse Tartus Ungari 1956. aasta revolutsiooni ja vabadusvõitluse 70. aastapäeva, tuues kokku ajaloomälestuse ning muusikalise austusavalduse. Ürituste sarja korraldavad Ungari Suursaatkond ja Tallinna Ungari Kultuuri Keskuse.

Mälestuspäeva tegevused algavad keskpäeval, kui Raadi kalmistul asetatakse pärjad. Seejärel jätkub tseremoonia Rahumäe kalmistul. Pärastlõunal, kell 17.00, toimub Vanemuise kontserdimajas kontsert pealkirjaga „Revolutsiooniline jazz“, kus astub üles ansambel Guitar Madness koosseisus István Gyárfás, Attila Rieger, Gábor Szalay, Márton Soós ja Balázs Cseh.

Muusikaline austusavaldus vabadusele

Kontserdikava on pühendatud Ungari läbi aegade kuulsaimale jazzmuusikule Gábor Szabóle. Szabó oli sunnitud pärast 1956. aasta sündmusi kodumaalt lahkuma ning tema elutee ja looming peegeldavad tollaseid traagilisi murranguid. Ansambli esitatavad teosed viitavad tema elukäigule, hõlmates Ameerika Hääle raadiojaamas kõlanud lugusid ning mälestusi muusiku teekonnast kodumaalt lahkumisest kuni varajase surmani.

1956. aasta novembris edastas raadiojaam Ameerika Hääl helisalvestusi, mida Ungari jazzmuusikud olid salvestanud varem samal suvel. Toona kommenteerisid neid salvestisi maailmakuulsad jazzmuusikud nagu Quincy Jones ja Gerry Mulligan, teadmata, kas nende Ungari kolleegid on veel elus või hukkunud kommunistliku riigikorra vastu puhkenud ülestõusus, mille nõukogude väed jõhkralt maha surusid.

Ajalooline side Eesti ja Ungari vahel

Ungari vabadusvõitlus leidis sügava vastukaja ka Eestis, inspireerides paljusid noori ja kultuuriinimesi. Näiteks luuletaja Enn Uibo kirjutas Ungari noortele pühendatud luuletuse, mille eest nõukogude võim ta arreteeris ja vangilaagrisse saatis. Samuti tegutses Tartus koolinoorte vastupanuorganisatsioon Eesti Noorte Malev, kes toetas ungarlasi lendlehtede jagamisega. Organisatsiooni liikmete seas olid teiste hulgas Jaan Isotamm, Enn Tarto ja Jüri Rebane.

Piret Tarto, kelle abikaasa Enn Tarto oli üks neist vabadusvõitlejatest, meenutab toonaste noorte vaprust. „Kui kogenud tšekistid küsisid arreteeritud koolinoortelt lendlehtedele viidates, et mis vennad need ungarlased teile on, vastasid poisid vapralt, et igatahes rohkem vennad kui teiesugused,“ sõnas ta. Ajaloolane ja Tallinna Liszti Instituudi juhataja János Tischler rõhutab, et ungarlaste rahumeelne nõudmine vabaduse järele ja sellele järgnenud solidaarsus diktatuuri all elavate rahvaste vahel aitas hiljem, 1990. aastate alguses, kaasa Kesk-Euroopa ja Balti riikide iseseisvuse taastamisele.