Tartumaal hukati kaks liigiomase käitumise minetanud noorkaru

Pühapäeval tuli Keskkonnaametil Tartumaal hukkamisotsus langetada kahe noore karu suhtes, kes olid kaotanud inimpelglikkuse ega suutnud enam looduses iseseisvalt hakkama saada. Loomade ebaloomulik käitumine sai alguse inimeste poolt tehtud toitmisest, mis muutis nad asulates püsivateks külalisteks.

Tartumaal tuli möödunud pühapäeval ette võtta äärmuslik samm ja hukata kaks noort karu, kes olid täielikult kaotanud oma liigiomase käitumise. Vaatamata korduvatele katsetele loomi metsistada ja asulatest eemal hoida, naasid karud järjepidevalt inimeste elukohtadesse, kujutades seeläbi ohtu nii endale kui ka kohalikele elanikele.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna selgitas, et ametil ei jäänud loomi abitus seisundis käsitledes muud üle, sest karude loodusesse toimetamine oli osutunud võimatuks. Karud olid varustatud kõrvamärkide ja GPS-seadmetega, mis võimaldas nende liikumist täpselt jälgida.

Inimeste tegevus muutis karude käitumist

Noorte karude probleemne käitumine sai alguse juba juuni alguses, mil nad ilmusid esimest korda asulasse Kastre vallas Kõnnu külas. Algselt liikus piirkonnas neli noorkaru, kuid vähemalt kahe puhul on lootust, et nad on naasnud tavapärase elurütmi juurde. Hukkamisele läinud kaks isendit aga inimest kartma ei õppinudki, olles eelnevalt suve jooksul vähemalt viiel korral uuesti kinni püütud ja kaugemale metsa viidud.

«Inimpelglikkuse kadumise on tõenäoliselt põhjustanud metsloomi toitnud inimesed ise,» sõnas Türna. Loomade käitumine muutus üha julgemaks, möödunud nädalavahetusel lõhkusid nad elumaja lähedal mesitarusid ning sisenesid korduvalt kõrvalhoonetesse, mistõttu oli nende käitumismuster juba pöördumatult ebaloomulik.

Alternatiive ei leitud

Enne viimase abinõu rakendamist kaalus amet muidki võimalusi, sealhulgas loomade paigutamist loomaaedadesse või loomaparkidesse, kuid nende asutuste võimalused on piiratud ning ruumi neile polnud. Keskkonnaamet rõhutab, et kuigi soov metsloomi aidata on inimlikult mõistetav, on nende toitmine rangelt keelatud ja ohtlik. Praegused noored ja kasvult veel väikesed karud oleksid järgmisel aastal oluliselt suuremad ning nende pidev inimeste läheduses viibimine kujutaks endast juba väga tõsist ja otsest ohtu.

Eestis on hinnanguliselt 1100 pruunkaru, kes peaksid tavapärastes tingimustes vältima inimesega kokkupuudet ja otsima toitu iseseisvalt loodusest.