Tartu vanglasse toodud Rootsi kinnipeetavad kurdavad kehvade elutingimuste üle

27. augustil Tartu vanglas tehtud kontrollkäik paljastas, et Rootsist Eestisse toodud kinnipeetavad on rahulolematud nii kinnipidamistingimuste kui ka puuduliku infovahetusega. Vangid kirjeldavad üleviimist topeltkaristusena ja tunnevad muret sidemete katkemise pärast lähedastega.

27. augustil viisid õiguskantsleri nõunikud Tartu vanglas läbi etteteatamata kontrollkäigu, et hinnata Rootsist Eestisse toodud kinnipeetavate olukorda. Kontrollkäigu hetkel viibis vanglas 15 Rootsi kinnipeetavat, kellest kaheksaga nõunikud vahetult vestlesid. Kinnipeetavate sõnul on nende motivatsioon õiguskuulekaks eluks kahanenud, kuna nad tajuvad üleviimist Eestisse topeltkaristusena, mitte toetava meetmena ühiskonda naasmiseks.

Puudulik teave ja keelebarjäär

Kinnipeetavate kinnitusel ei andnud Rootsi võimud neile enne Eestisse saatmist adekvaatset ülevaadet Tartu vangla tegelikest oludest. Infovoldikutes sisalduv info erines nende hinnangul oluliselt kohapealsest tegelikkusest, tekitades arusaamatust vangla reeglite ja kaebuste esitamise korra kohta. Suhtlust raskendab oluliselt keelebarjäär, sest kõik vanglaametnikud ei valda inglise keelt ning tõlkerakenduste süstemaatiline kasutamine on olnud puudulik.

Üks kinnipeetav tõi näiteks olukorra, kus ta tajus ametniku käitumist diskrimineerivana, kuid hiljem selgus, et tegemist oli turvameetmete tõlgendamise küsimusega, mida oleks saanud vältida selgesõnalise selgitusega. Arusaamatuste vältimist raskendab ka meditsiiniline suhtlus, kus rootsikeelse tõlke puudumisel on kinnipeetavatel keeruline arutada tundlikke terviseteemasid ja saada täielikult arusaadavaid vastuseid.

Probleemid peresuhete ja olmega

Vangid rõhutasid, et Eestisse toomine on muutnud suhtlemise Rootsis elavate lähedastega peaaegu võimatuks. Kõrged sidekulud ja videokõnede puudumine kontrollkäigu ajal takistasid kontakti hoidmist, eriti keeruline on olukord lastega peredel, kes ei saa vanglat füüsiliselt külastada. Samuti on rahulolematust tekitanud vangla olmetingimused, sealhulgas duširuumide privaatsuse puudumine, kus puuduvad eraldusseinad, ning magamisase, kus nari ülemisel voodil puuduvad kukkumist takistavad piirded.

Kontrollkäigu tulemuste põhjal on ilmne, et probleemide lahendamine eeldab Eesti ja Rootsi ametiasutuste tihedamat koostööd. Õiguskantsleri kantselei edastab kogutud tähelepanekud Rootsi kuningriigi pädevatele asutustele, et selgitada välja info jagamise ja kinnipeetavate õiguste tagamise puudujäägid.