Tartu vangla massimõrvas hukati 85 aastat tagasi ka lastekirjanik Jüri Parijõgi

8.-9. juuli 1941. aasta ööl lasti Tartu vanglas maha 193 süütut inimest, nende hulgas armastatud lastekirjanik ja Tartu Õpetajate Seminari direktor Jüri Parijõgi. Mees arreteeriti vahetult enne koitu ning hukati revolvrilasuga pähe vaid ühe ööpäevaga pärast vahistamist. Mis talle täpselt süüks pandi, pole tänaseni teada.

Täpselt 85 aastat tagasi, 8.-9. juuli 1941. aasta ööl, toimus Tartu vanglas üks nõukogude okupatsiooni jõhkramaid massimõrvu Eestis, elu kaotas 193 inimest, nende seas lastekirjanik ja Tartu Õpetajate Seminari direktor Jüri Parijõgi.

Öine koputus uksel

Kell kolm öösel vastu 8. juulit äratas Parijõgit koduuksele koputamine. Ukse taga seisid kaks venekeelset punaväelast ning eestlasest NKVDlane. Korter otsiti läbi ja kirjanik arreteeriti. Kui abikaasa Elsa tahtis mehele kaasa panna mõned asjad, vastas Parijõgi otsekui saatust aimates: «Sellele teele ei ole mul enam midagi vaja.» Need jäid tema viimasteks sõnadeks perekonnale, juba järgmisel ööl hukati ta Tartu vanglas revolvrilasuga pähe.

Süüd ei leitud kunagi

Mis Jüri Parijõele täpselt süüks pandi, on tänaseni ebaselge. Aivi Parijõgi (58), kelle vanaisa Joosep Parijõgi oli kirjaniku vend, on asja uurinud, kuid vastuseta jäänud. «Kui sellistel asjaoludel hukkub tuntud inimene, siis mõistagi on hiljem püütud leida arreteerimise põhjust, et mida siis punavõim talle süüks pani, aga ühtegi kirjet selle kohta ei ole,» ütleb ta.

Parijõe kõige tuntum uurija Reet Krusten on selgitanud, et tollal polnud tegelikku süüd hukkamiseks üldse vajagi, piisas sellest, kui oled silmapaistev inimene.

Üks 193-st

Parijõgi polnud ainuke ohver. Selle ühe öö jooksul hukati Tartu vanglas kokku 193 inimest, massiline hukkamine, mis jäi Nõukogude okupatsiooni ühe verisema peatükina Eesti ajalukku. Mõrvatud olid süütud tsiviilisikud, kelle ainuke „kuritegu" oli sageli lihtsalt see, et nad olid haritud, tuntud või eesti ühiskonnale olulised.

Jüri Parijõgi on tänaseni armastatud lastekirjanikuna meeles, kelle, kelle loomingut loevad Eesti lapsed veel praegugi.