Tartu Ülikooli uuring: stereotüüpne "ameerikalik eestlane" toimib ühiskondliku kaitsena

Tartu Ülikooli doktorandi Martin Nõmme uuring analüüsib ameerikaliku elustiiliga eestlase kuju Eesti kultuuris. Töö järeldab, et säärase stereotüübi naeruvääristamine aitab kohalikel toime tulla kultuuriliste muutuste ja hirmuga eesti identiteedi kadumise ees.

Tartu Ülikooli doktorant Martin Nõmm on analüüsinud eesti kultuuritekste 1950. aastatest tänapäevani ning tuvastanud, et "amerikaniseerunud eestlane" on ühiskonnas kindlalt juurdunud stereotüüp. Nõmme töö, mis avaldati ajakirjas Keel ja Kirjandus, keskendub sellele, kuidas meedia ja ilukirjandus seda tegelaskuju kujutavad.

Uurimistöö hõlmab materjali alates väliseesti loomingust kuni sotsiaalmeediani. Analüüs näitab, et kuigi ajastu ja kontekst muutuvad, on tegelaskuju tuum jäänud samaks. Varastes väliseesti näidendites tühistasid seda tegelased, kes, kes ihaldes Ameerika rikkust, hakkasid kõnelema inglise-eesti segakeelt.

Sümbolid ja poliitilised tööriistad

Eestis on see stereotüüp omandanud mitmeid nägusid. Näidetena toob autor telesarja "Õnne 13" tegelase Thor-Björn Margna, aga ka sotsiaalmeedias populaarseid karaktereid, nagu "Älice megaa põnev elu". Nõmme sõnul on säärast kuvandit kasutatud ka poliitilistel eesmärkidel, näiteks parodeerides endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnepruuki ja aktsenti.

"Kui kaks kultuuriruumi põrkuvad, tekib ebakõla ning võõrapäraselt käituva eestlase üle naermine on omamoodi kaitsemehhanism," selgitas Martin Nõmm uuringu järeldusi.

Teadlase hinnangul võimaldab see ühiskonnal kinnistada ühtekuuluvustunnet ajal, mil lääne populaarkultuuri ja inglise keele mõju kasvab. Naeruvääristamine pakub emotsionaalset tuge ning aitab hoida piiri "omade" ja "võõraste" vahel.