Tartu Ülikooli uuring: pikk koroonaviirus süvendab kroonilisi tervisehädasid

Tartu Ülikooli teadlased tuvastasid otsese seose pika Covidi ja krooniliste haiguste vahel. Analüüs, mis kaasas ligi 210 000 Eesti geenivaramu doonorit, näitas, et viirus võib vallandada uusi tervisemuresid, sealhulgas diabeeti ja uneapnoed.

Tartu Ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Frontiers in Public Health uurimuse, mis heidab valgust pika koroonaviiruse ja krooniliste tervisehädade kahesuunalisele seosele. Teadusmeeskond kaasas analüüsi ligi 210 000 Eesti geenivaramu doonori tervise- ja geeniandmed, võrreldes enam kui 2000 pika Covidi all kannatava patsiendi andmeid ligikaudu 200 000 kontrollrühma liikmega.

Tulemused näitavad, et sagedamini kimbutab pikk Covid 40-59-aastaseid inimesi, kusjuures 75 protsenti pikaajalistest kannatajatest on naised. Erilist ohtu kujutavad varasemad tervisemured: ülekaal, krooniline neeruhaigus, astma ja 2. tüüpi diabeet suurendavad riski märkimisväärselt. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) põdejatel on tõenäosus vaevuste püsima jäämiseks enam kui kaks korda suurem kui teistel patsientidel.

Analüüs tõi esile ka vastupidise suuna: pandeemia aastatel diagnoositi pika Covidiga patsientidel varasemast sagedamini uusi kroonilisi haigusi. Uneapnoe oht oli neil kolm korda suurem, samuti sagenesid südamerütmihäired ja kilpnäärmehaigused. Eraldi tähelepanu pälvis 2. tüüpi diabeet, mille uute juhtumite arv hakkas alates 2020. aasta kevadest hüppeliselt kasvama, ületades prognoositud taset. Neil, kelle geneetiline soodumus koroonat raskelt põdeda oli kõrgem, diagnoositi diabeeti 17 protsenti sagedamini. Teadlaste hinnangul võib üks põhjus olla viiruse mõju kõhunäärmele, mis reguleerib insuliini tootmist, lisaks nõrgestavad organismi üldist taastumisvõimet juba olemasolevad põletikud.